Mis juhtub, kui loobuda traditsioonilisest kooliharidusest? Paljud tänapäeva noored arvavad, et traditsiooniline kooliharidus ei ole justkui nende jaoks ning arvatakse, et tegelik tarkus peitub uuemates lahendustes nagu näiteks kodukool. Kooliharidus on kujunenud läbi aegade, seda on oma ala spetsialistid vorminud ja andnud sellele viimse lihvi. Õpilaste jaoks on tehtud ainekavad võimalikult lihtsalt omandatavaks ja seeläbi peaksid kõik õpilased saama sama taseme hariduse. Kodukool toob üles mitmeid murepunkte nagu töökohtade ülekülluse, kuna tööandjad ei pruugi arvestada kodukoolist omandatud haridusega. Samuti kaob ühiskonnast õpetajate, kui spetsialistide roll, mis küll mingil määral täidab töökohti, kuid siiski ajutiselt. Seejärel kaoks ühiskonnast väljaõpetatud spetsialistid, kes asenduksid entusiastidega, kel puudub vastav kvalifikatsioon.
Kui minul seisaks ees iga päev õpetaja, kes räägi 7 tundi monotoonset juttu, siis mul oleks juba esimese päeva lõpus sellest kõrini. Teiseks, ma usun küll, et kõnekäänud ja poeetilised ilustused võivad aidata kaasa õpitava selgitamisele, kuid tuleks jääda arusaadavaks. Laps vanuses 12 aastat ei pruugi hästi mõista mingit kõnekäändu ja siis ta peab sellesse süvenduma, et sellest aru saada. See ei tee just kogu õpitavat kergemaks või kergemini omandatavaks. „Ta ei pea teadust õppima, vaid seda uuesti leiutama.“ Ma arvan, et selline õppimisviis võis kunagi veel toimida, kuid tänapäeval pole selline õppimisviis küll võimalik. Kas siis Pythagorase teoreemi õppimiseks me peaksime selle uuesti avastama? Pole hästi aru saada, mida Rousseau on siin mõelnud. Mõnes mõttes on ta ka õige, et sa saad õpitavast paremini aru, kui sa oled selle niiöelda leiutanud. Siis sul on parem mõistmine, mille
mis on idee ja millised on ideele iseloomulikud jooned + lisage oma arusaam selle kohta mis on idee Filosoof on inimene, kes ihaldab tarkust ehk ta armastab seda. Kuna Jumalad on juba kõiktargad, siis neil ei ole vaja selle poole enam püüelda. Inimesed ei püüdle samuti tarkuse poole, kuna nad ei leia, et neil oleks veel midagi puudu. Nad on rahul sellega, et koguvad teadmisi. Võib siis öelda, et nad peavad teadmiste omandamist tarkuseks. Võhik seevastu arvab, et tarkust peetakse omandatavaks. Seetõttu ei saa öelda, et filosoof oleks tark, kuid erinevus on selles, et filosoofid teavad et neil on tarkusest puudu ning püüavad seepärast targaks saada. Filosoof on tarkuse armastaja. Nagu ma ise aru saan siis filosoofis on ühendatud kõik need omadused, mida kannavad endas Jumalad, inimesed ja võhikud. Filosoofid tunnetavad uusi ideid, mis viivad rahvast edasi. Selle juures tähtid on see, et filosoofid viivad need ellu, sest nendele on riigi vajadused olulisemad kui enda rahulolu