paremini teadvustada, mida õpilased peaksid õppima, ja süstemaatiliselt jälgida õppe-eesmärkide saavutamist ning õpilastel paremini korraldada oma õppimist. Samas võib täpsete õppe-eesmärkide sõnastamine ajendada õpetajaid liigselt rõhutama seda osa õppematerjalist, mille omandamist saab hõlpsasti kontrollida. Õppe-eesmärkide spetsifikatsiooni kasutamine kontrollitava sisu ja selle omandamistaseme kajastamiseks ning testiküsimuste välja valimiseks. - õpilaste formaalseks kontrollimiseks ja hindamiseks tuleb piiritleda kontrollitav sisu ning õppe-eesmärgid, mis kajastavad selle omandamist. Kontollimise usaldusväärsus ja kvaliteet oleneb suurel määral kasutatavatest vahenditest. Lühivastulesed testiküsimused võimaldavad hõlpsasti saada ülevaate kogu materjali õppimisest; essetüüpi testiküsimused aga selle süvaarusaamist. Kontrolli-
Arvestuslik hindamine õpitulemustele hinnangu andmine mingi tervikliku aineosa käsitlemise järel ja see kavandatakse õppeveerandi, poolaasta või kursuse ulatuses. Vormi ja vahendid valib õpetaja. Kokkuvõttev hindamine põhineb arvestuslikel hinnetel, mis pannakse välja veerandi-, poolaasta-, kursuse- v aastahinnetena. Õppe-eesmärkide konkretiseerimine kontrollimise ja hindamise teenistuses. Õppe-eesmärkide spetsifikatsiooni kasutamine kontrollitava sisu ja selle omandamistaseme kajastamiseks. Formaalse kontrolli ja hindamise esimeseks probleemiks on kontrollitava sisu piiritlemine. Kontrollimine peaks toimuma minimaalse jõukuluga. Selleks on tarvis võimalikult väikese väljavõttega õpitust saada objektiivne ülevaade õpilaste teadmistest ja oskustest kontrollitavas ainelõigus. Kontrollimise usaldusväärsuse sõltuvus kontrollivahendist.Sobimatult valitud küsimused vähendavad kontrolltöö või eksami usaldusväärsust õpilaste silmis. Õpilastel jääb