Lastel võib esineda psüühilist põgenemist fantaasiamaailma, oskamata sealt välja tulla ja reaalse elu reeglite järgi toimetada - pean saama, mida tahan. Psüühilised barjäärid, ehk oskamatus näha, et elu on põnev ja pakub väljakutseid. Võib tekkida sõltuvus ja klammerdumine täiskasvanu külge. Selle on põhjustanud lapsevanem ise, kes väikesele lapsele on pakkunud rohkem abi, kui lasknud lapsel ise teha. Omandamishimu on meil kõigil veidike, kuid probleem on siis kui laps tahab kellegi käest pidevalt asju ära võtta ja tegelikult neid ei vaja ja heidab jälle kõrvale. Võimujanu on selle üks vorme. Lastel esineb alaväärsuskompleksi, mis samuti võib olla tingitud täiskasvanu pidevast vahele sekkumisest väikelapseeas. Nüüd ei oskagi laps enam midagi ise teha ja teab, et ta ei suudakski, kuna vanem on alati tema eest ära teinud ja see alavääristab last ning vähendab usku iseendasse.
*Omandihimu lööb välja lastel, kes ei leia ümbrusest tegutsemisstiimuleid. Seda ei tohi segi ajada kollektsioneermisega. Kui laps kasvab üles tegevusküllases õhkkonnas, kus igal asjal on oma mõte, saab ta nende kasutamisest õigesti aru. Temas süveneb terve suhtumine materiaalsesse maailma. Moraalse kasvatuse nurgakiviks on huvi elu ja armastus ümbritseva maailma vastu. Selle kasvatuse aluseks on teiste omandi austamine, omandi puutumatuse mõistmine. Võimujanu on üks omandamishimu vorme. *Alaväärsuskompleks algab täiskasvanu arvamusest, et laps ei saa hakkama ja et teda on vaja pidevalt õpetada. Kui eeldada, et laps ei saa hakkama, siis lõppkokkuvõttes ta ei saagi. Just täiskasvanuga võrdseks peetaval lapsel kasvab terve mina-käsitlus, usk toimetulekusse. Külalisele antakse andeks kristallpokaali lõhkumine, laps saab pragada lihtsa kruusi mahapillamise eest. Järgmisel korral tassi haarates ongi väike käsi ebakindlam. Tasapisi süveneb
annaabi.ee 
