Kriitika: USA tegeliku sotsiaalse ebavõrdsuse legitimeerimine (õigustamine). Tsirkulaarsus (Mertoni uuringud). Kust teame millised positsioonid on funktsionaalselt teistest tähtsamad? (Probleem empiirilise tõestamisega) Väärtushinnangute hierarhia. 2. Weber: klassijaotuse alusena eristab majanduslikku (=eluvõimalused), sotsiaalset ja ühiste huvide möödet. # majanduslikud klassid tulenevad sellest, et inimestel on erinevad võimalused materiaalsete väärtuste omandamiseeks. Omand, tulud, suhted. Teadvus või mitteteadvus pole oluline # teist tüüpi jaotus: seisused/staatusrühmad (Stände/ status groups). Erinev prestiiz, elulaad, haridus, päritolu. Ainult omamisest ei aita. Kolmas jaotus: erakonnad/huvirühmad (Parteien). Rühmad, mille liikmetel on ühised huvid ja on sellest teadlikud. Võib kattuda majandusliku ideoloogia ja positsiooniga, aga pigem mitte: rahvus, religion, perekond
Inimesed ei ole võrdsed, meil on erinevad omadused, oskused ning teadmised. Ressursid on piiratud. Ebavõrdsus on vajalik ning kasulik. Millist kolm sotsiaalse kihistumise dimensiooni pakub Max Weber. Võim, prestiiz ja omand. Kastisüsteem, seisusüsteem ja klassisüsteem. - klassijaotuse alusena eristab majanduslikku (=eluvõimalused), sotsiaalset ja ühiste huvide möödet. * majanduslikud klassid tulenevad sellest, et inimestel on erinevad võimalused materiaalsete väärtuste omandamiseeks. Omand, tulud, suhted. Teadvus või mitteteadvus pole oluline. * teist tüüpi jaotus: Seisused/Staatusrühmad. Erinev prestiiz. Elulaad, haridus, päritolu. Ainult omamisest ei aita. Näiteks askeedid, osavad kunstnikud, Islandil muusik, Venemaal "hudoznik" hinnas. Tähtsam ajal, kui sotsiaalsed muudatused on aeglased. * kolmas jaotus: Erakonnad/huvirühmad. Võim. Rühmad, mille liikmetel on ühised huvid ja on sellest teadlikud
saanud), aga alus on ikkagi tootmissuhetes, mistõttu sellist teooriat võib ka pidada mingil määral marksistlikuks - on aga klassijaotuse aluseks esitatud ka teisi kui majanduslike tegureid: 2b) Weber: - klassijaotuse alusena eristab majanduslikku (=eluvõimalused), sotsiaalset ja ühiste huvide möödet. * majanduslikud klassid tulenevad sellest, et inimestel on erinevad võimalused materiaalsete väärtuste omandamiseeks. Omand, tulud, suhted. Teadvus või mitteteadvus pole oluline * teist tüüpi jaotus: Seisused/Staatusrühmad (Stände/ status groups). Erinev prestiiz. Elulaad, haridus, päritolu. Ainult omamisest ei aita. # Näiteks askeedid, osavad kunstnikud, Islandil igaüks muusik, Venemaal "hudoznik" hinnas # Tähtsam ajal, kui sotsiaalsed muudatused on aeglased. * kolmas jaotus: Erakonnad/huvirühmad (Parteien). Rühmad, mille liikmetel on ühised huvid ja on sellest teadlikud
annaabi.ee 
