Korluse alla mõistame me aga marjade, puuviljade, seemnete, juurte, mugulate ka pisiloomade, putukate ja muu sarnase loodussaaduse korjamist toiduks. Algmajanduses oli korilus küttimise ja kalastuse kõrval mõningalt isegi tähtsam tegevus, kuuludes tavaliselt naiste ja laste tööde hulka. Kuid korilased pidid oma elukohta pidevalt muutma, sest toitu ei jätkunud. Korilased suudavad end elatada vaid väga hõredalt asustatud maal. Algeline maaviljelus tekkis omamkorda korilusest. Kuna korilased täheldasid, et kasvavad viljad ja seemned muutusid küpseks ühel ja samal aastaajal. See on järjekordne näide muinasaja inimeste suurest nutikusest. Niisiis viljade korjamisel varises osa marjadest maapinnale, millest pehmest mullakihis sirgusid migni ajaperioodi möödudes uued taimed uue saagiga. Korilased üritasid kaasaaidata toidutaimede paljunemisele. Viljaks maapeenrad puhastati umbrohust ja võsadest, seda kõike tehti kõpla
1885. aasta detsembris sai Mariast koduõpetajanna rikkas Varssavi perekonnas, kuid ta hakkas peagi oma tööandjaid vihkama. Need olid pillajad ja samal ajal kitsid ning väga ennast täis. Lõpuks mõtles Maria välja plaani, kuidas enda ja õe unistust teoks teha. Tema läheb maale koduõpetajaks ja saadab poole teenistusest Broniale. Siis saab õde minna Pariisi arstiks õppima. Kui Bronia on oma õpingud lõpetand, siis maksab tema Maria eest, et too saaks omamkorda Pariisi minna. 1. jaanuaril 1886 asus Maria tööle koduõpetajana. Tema koduks sai Zorawski perekonna mõis, mis asus Szczukis, umbes 113 kilometrit Varssavist põhja pool. Mõned Zorawskite lapsed käisid koolis Varssavis, peale nende olid peres veel kuueaastane laps ja imik. Maria õpetas ainult kümneaastastAndziat ja vanimat tütart Bronkat. Bronka oli 18- aastate, peaaegu sama vana kui Maria ise. Neist said head sõbrad.
annaabi.ee 
