kuna juhil ei olnud lihtsalt enam aega neid juhendada, ja see töö oli jäänud vaid vabatahtlike koordinaatorile. Selle olukorra süvenedes lahkus organisiatsioonist enamus vabatahtlikke ja nende asemele tulid uued vabatahtlikud, kelle koolitamiseks ei leitud aega, ning neid motiveeriti vaid hotellis ööbimiste, spa ja toidukordadega restoranis. See lõi olukorra, kus vabatahtlikuid motiveerisid vaid materiaalsed asjad ja motivatsioonivestlusi neile ei korraldatud, mis lõi omakorra olukorra, kus vabatahtlikute tööjõudlus langes, ning nemad inimestena olulist arengut oma ülessandeid täites ei saanud. Nüüdseks on vabatahtlike kaadrivahetus väga suur ja tööjõudlus väike. Võimalikud lahendused probleemile Kuna organisiatsioon on nii edukas vaid tänu innukatele ja hästi motiveeritud vabatahtlikele, siis on ilmselgelt on parim lahendus probleemile vaadata uuesti üle vabatahtlike motiveerimisviisid ja nende koolitusviisid.
esindatakse. Valvurite tegevus jättis muuski mõttes soovida: K-lt taheti altkäemaksu, püüti välja petta riideid ning tagatipuks söödi ära tema hommikusöök. Vaevalt, et peatselt kokku varisevas Austra-Ungariski ükski ametivõim nii käitunud oleks. Siinkohal on tegemist autori liialdusega rõhutamaks bürokraatia häguseid, ebaloogilisi ja omakasupüüdlikke mehhanisme. Valvurite käitumise üle kaebas K. hiljem ka kohtus, mis tõi omakorra kaasa selle, et ametnikud said K. süüdistuste tõttu K-le endale teadmata karistada. Nimelt neid piitsutati. Asjaolu, et K. ise ei teadnud, et ametnikke tema sõnade pärast karistatakse, näitab järjekordset bürokraatliku süsteemi nõrka kohta, nimelt teadmatust ja teatamata jätmist. Inimeste piitsutamine on aga vanamoodne ning julm karistus, mida 20. sajandi alguse Euroopas naljalt enam ei kasutatud. Piitsutamise episood lisab kirjeldatavale süsteemile
annaabi.ee 
