Viimased on sisuliselt leppetrahvi eriliikideks. Praktikas mõistetaksegi leppetrahvi laiemalt, mõistes selle all ka trahvi ja viivist. Viivise omapäraks on see, et teda kasutatakse üksnes mitteõigeaegse täitmise korral. Arvestatakse teatud % iga viivitatud päeva eest. Tavaliselt viivise puhul on ette nähtud, et teda arvestatakse ainult teatud aeg. Trahvi iseloomustab see, et ta on seaduse või poolte kokkuleppega määratud kindel rahasumma, mille võlgnik peab maksma omakohustuse, kas ühekordse või kestva rikkumise korral. Seepärast trahvi puhul ei arvestata rikkumise kestvust ega protsenti viivitatud päeva eest. On kindel rahasumma ning sissenõudmise aluseks on rikkumise fakt. Kitsamas mõttes leppetrahvist rääkides tuleb märkida, et ta on kas seadusjärgne või lepinguline. Seadusejärgne on kindlaks määratud seadusega ning imperatiivse normiga pooled seda muuta ei või. Siin
nõue – õigus nõuda teiselt isikult teo tegemis või sellest hoidumist, aeguda saavad nõuded ise, mitte aga võimalus neid kohtus hageda 3. Aegumise õiguslikud tagajärjed TsÜS 142 lg1 – pärast aegumistähtaja möödumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest kohus saab nõude aegumisele tuginedes jätta hagi rahuldamata üksnes juhul, kui võlnik sellele kohtus tugineb, s.t kohus ei saa aegumist kohaldada omal algatusel TsÜS 143 omakohustuse aegunud nõude alusel vabatahtlikult täitnud võlgnik ei saa kohustuse täitmiseks üleantut aegumisele tugiendes hiljem tagasi nõuda VÕS 1028 lg2 p2 reegelaegumistähtaeg – tehingust tulenevalt 3 aastat TsÜS 146 lg1 alates nõude sissenõutabaks muutumisest TsÜS 147 lg1 kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg algab aasta lõppemisest TsÜ 147 lg3 arve esitamisega sissenõutab , nõude aegumistähtaeg algab kalendriaasta lõppemisest
annaabi.ee 
