kuulutas oma rahvustunnet, kriitiline ja hoogne kirjatöö katkestas tema karjääri Soomes => suundus Rootsi. Ettevaatlikumad Turu romantikud muundasid poliitilised taotlused kultuuriprogrammiks. J.J. Tengström avaldas mõtteid soome keele arendamise vajalikkusest, kutsus rahvast üles rahvaluulet koguma. Ka J.G. Linsen rõhutas soome rahvuslust ja keele arendamise vajalikkust. Eriti innukas oli C.A. Gottlund, kes avaldas kaks köidet omakogutud rahvalaule. Isikupäraseim oli A.G Sjöstöm, kes rootsindas romaani keeltes kirjutatud luule ja antiikkreeka lüürika. Lisaks Linsenile tuleks nimetada veel G. Idman-Idestami. A. Poppius värske armastusluule ja humoristlik laul. Tuntuim luuletus on ,,Varblane". Ühines Turu romantikute rahvaluulearmastusega, kogus ja aitas koos oma sõbra J.J Pippingsköldiga sakslast H.R. von Schröterit soome rahvaluule tõlkimisel ja avaldamisel.
Samuti peab tesitma oma ankeetide mõõtmisvõimet: mida koostatud küsimustiku põhjal üldse on võimalik mõõta ja kas vastused annavad protsessist õige, mitte kallutatud pildi. Kasulik allikas sotsiaalteaduslike tööde tegijaile on Eesti Koostöö Kogu koduleht, kus on elektroonselt kättesaadavad Eesti Inimarengu aruanded. Aruanded hõlmavad paljusid sotsiaalelu valdkondi, neis sisaldub hulgaliselt andmeid ning neid võib eeskujuks võtta ka kui uurimismetoodika näidiseid. Omakogutud andmete laiemasse konteksti asetamiseks või ka taustapildi loomiseks on sageli otstarbekas kasutada probleemi kohta teadaolevaid üldisi statistilisi andmeid. Otsingut võib alustada statistikaameti kodulehest http://www.stat.ee/ . Statstikaameti andmebaasist on võimalik otsida märksõnade järgi andmeid nii keskkonna, rahvastiku, sotsiaalelu kui majanduse kohta. Samalt lehelt jõuab ka rahvusvaheliste andmebaasideni, milles Eestit kajastatakse: Eurostat, OECD ja ÜRO
annaabi.ee 
