1297. aastal keelas Taani kuningas Erik Menved metsaraie neljal Tallinna lähedal paikneval saarel. Järgnevate sajandite jooksul kehtestasid võõrvalitsejad Eesti territooriumil veel mitmeid jahi- ja kalapüügipiiranguid, samuti ehituspuude raiekeelde ning nõudsid mõnede puuliikide (metsõunapuu, tamme, toominga, pihlaka) säilitamist. Kuigi tegemist oli näiliselt pragmaatilise loodusvarade kasutamise ja kaitse korraldamisega, mille puhul tulid pahatihti mängu sätestajate endi omakasulised materiaalsed huvid, aitasid need piirangud kindlasti loodusväärtusi säilitada ning seeläbi väärtustati ka mõistvat ja hoolivat suhtumist loodusesse. Kahte esimest etappi looduskaitse arengus võib käsitleda klassikalise looduskaitse eelse ajajärguna. Kolmas arenguetapp algas klassikalise looduskaitse ideede jõudmisega Eestisse. Akadeemiliste ringkondade eestvõttel teadvustati nii erakordsete loodusobjektide ja -mälestiste kui ka looduslike alade
mitmel erineval kuid omavahel võrreldaval ajaperioodil (Dünaamika mitmel erineval kuid omavahel võrreldaval ajaperioodil, näitab tõusu või langust, samuti selle suhtelist püsivust, kuritegevuse dünaamika uurimise tulemusena võib teha järeldusi, kas kuritegevus kasvab, väheneb või seisab püsimatuna.) struktuur - väljendatakse mitmete näitajate alusel: 1 millistest kuriteo liikides koosneb, nt. varavastased - I omakasulised II vägivaldsed III ettevaatamatuse tõttu 2 palju on mehi, naisi, retsidiivsus kuriteo kordamine 3 alaealised ja täiskasvanud 4 varem karistatud ja esmakordselt karistatud (modus vivendi teoviis) 5 paragraafide järgi nt. tapmine) Tõendite hindamise kuldreegel: 1Ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaks määratud jõudu 2Tõendeid hinnatakse nende kogumis- ja siseveendumuste kohaselt
teataval territootiumil erinevaD, kuid omavahel võrreldavatel perioodidel (kuritegevuse võrdlus teiste aja perioodidega). See näitab kuritegevuse tõusu või langust, ka püsivust teatud aja jooksul. Dünaamikat uurides võib teha järeldusi selle kohta, kas kuritegevus tulevikus kasvab või väheneb. Struktuur- iseloomustab kuritegevust kvalitatiivselt, on see, millest kuritevesused koosnevad, nende liigid: omakasulised, vägivaldsed ja ettevaatamatuse tõttu toime pandud kuriteod. Näiteks, kas kuritegu on omakasuline või vägivaldne, kas selle paneb toime alaealine või täiskasvanu, kas kuritegu on varavastane või isikuvastane, kas tegu on ettevaatamatusega või tahtlikusega. (Põhimassi moodustavad tapmised ja vargused.) Kuritegevuse struktuuri iseloomustavaks oluliseks näitajaks on toimepandud kuritegude jagunemine ka raskusastmete järgi ehk olenevalt nende ohtlikkusest ühiskonnale
annaabi.ee 
