mitmust, kui hulgafraas on lause algul või väljendab täpset hulka, ning ainsust, kui hulgafraas on lause lõpus või väljendab ebamäärast hulka. Vrd Kolm meest lükkavad (lükkab) paati vette Paati lükkab (lükkavad) vette kolm meest Umbes kümme meest lükkab (lükkavad) paati vette. Kui arvsõnafraasil on määratlev ehk determineeriv laiend, siis on öeldis mitmuses. Nt Need/kõik kümme poissi meie klassist astusid ülikooli. Koodi neli viimast numbrit olid muutunud. 3. Omajalauses tingib lauselõpuline hulgafraas alati öeldise ainsusevormi. Nt Neil oli kolm poega. 1. Ja/ningrinnastuse korral on öeldis harilikult mitmuses, nt Jüri ja Peeter astusid ülikooli. Mõnel juhul kasutatakse siiski ainsust. Öeldis on ainsuses, kui iga rindliiget vaadeldakse eraldi. Nt Iga mees ja (iga) naine peab teadma oma õigusi. Siis tüdines üks, teine ja kolmasning lahkus mängu juurest. Ainsust võib kasutada, kui rindühendi liikmed on sisult lähedased
on tema parim teos. LISAMINE: Kas Kevade on Lutsu parim teos? KUSTUTUS: poiss tahtis+poiss õpib+poiss loeb: Poiss tahtis õppida lugema. 2)valentsiteooria e sõltuvusgrammatika 3)lause aktuaalne liigendus, 4)käändegrammatika, 5)konstruktsioonigrammatika - 6) lausetüübid Eesti lausete põhitüübid(EKG) GS grammatiline subjekt; TS tegevussubjekt; PS pragmaatiline subjekt. Normaallausetes omavahel võrduvad. Nt Ta jookseb, ta ehitab maja, ta on haige. Kogeja-omajalauses GS TS=PS. Nt Tal on häbi, talle meeldib tantsida, teda huvitab botaanika, tal on see hea raamat. Eksistentsiaallauses GS=TSPS. Nt Peenral kasvavad lilled, poisist kasvas mees, väljas sajab vihma. Semantika uurib seda, mida miski tähendab , pragmaatika uurib, mida sellega öelda tahetakse. Tähistaja sümbol, sõna puhul selle kest, nt maja puhul häälduskuju või kirjakuju. Tähistatu e signifikaat on referendi peegeldus teadvuses, referendi mõiste, nt see, mida me
annaabi.ee 
