Neli äärmuslikku mudelit: Külaühistu: x = madal, osutades väikestele kauba- või toorainemahtudele; y = madal, viidates diferentseerimata ehk üheülbalistele toodetele; z = madal, mis näitab, et ühistu liikmete individualiseerituse aste on madal, st et kõiki liikmeid koheldakse sõltumata nende toodangu mahust, osalemise ulatusest võrdselt. Tooraineühistu: x = kõrge, osutades suurtele kauba- või toorainemahtudele, et saavutada madalaid omahindu ja kulutusi tootmisele; y = madal, viidates asjaolule, et tegemist on diferentseerimata ja üheülbaliste toodetega; z = madal, mis viitab asjaolule, et ühistu liikmeid koheldakse võrdselt. Nišiühistu: x = madal, osutab väikestele tooraine- või toodangumahtudele; y = kõrge, osutades tugevale diferentseeritusele kõrge lisandväärtusega toodete tootmiseks, tuues kaasa märkimisväärsed investeeringud ühe tooteühiku kohta; z = kõrge, mis viitab liikmete kõrgele
olukord, ekstreemsed ilmastikuolud jms. Veohinna kujundamisel tuleb arvestada kõiki kuluartikleid ja -komponente. Mida täpsem on veokulude arvestus, seda lihtsam on leida täpne läbisõidu kilomeetri omahind. Kui vedaja teab oma veokite läbisõidu omahindu ja irma keskmist läbisõidu omahinda, on hea veoteenust müüa, tagades ettevõttele ka kasumi teenimise võimaluse. Veokipargi keskmise kilomeetrihinna ja turu keskmise hinnataseme teadmine (võrdlemine) aitab veoirma juhil teha otsuseid ja kavandada meetmeid olemaks turul konkurentsivõimeline