mitte ainuüksi Saksamaal, vaid kogu maailmas ning kuulsusega kaasnesid nii omad võlud kui ka pahupooled. Remarque on oma raamatu kohta öelnud järgmist: „Ma kirjutasin „Läänerindel muutuseta“ selleks, et pääseda millestki, mis mind masendas ja kui ma kirjutamise lõpetasin, siis tundsin, et olen neist kohutavatest sündmustest vabanenud“ on ta pihtinud ajakirjanikele. „Ent nüüd ripub mu kohal see uus terror. Ma ei saa põgeneda selle huvi eest omaenses isiku vastu. Inimesed..., käsikirjad...., kirjakandja..., igaüks, kellega kohtun, kuhu ma ka ei läheks“ (Tims 2003 : 73). Pärast teose ilmumist alustas kirjanik ka järje kirjutamist ning selle nimeks sai „Tagasitee“. 1933. aasta alguses põgenes Remarque Šveitsi, kuna kartis oma julgeoleku pärast. Enamus kirjanikke ja teadlasi kuulutati lindpriideks ning peagi algasid ka raamatute põletamise aktsioonid
mitte ainuüksi Saksamaal, vaid kogu maailmas ning kuulsusega kaasnesid nii omad võlud kui ka pahupooled. Remarque on oma raamatu kohta öelnud järgmist: „Ma kirjutasin „Läänerindel muutuseta“ selleks, et pääseda millestki, mis mind masendas ja kui ma kirjutamise lõpetasin, siis tundsin, et olen neist kohutavatest sündmustest vabanenud“ on ta pihtinud ajakirjanikele. „Ent nüüd ripub mu kohal see uus terror. Ma ei saa põgeneda selle huvi eest omaenses isiku vastu. Inimesed..., käsikirjad...., kirjakandja..., igaüks, kellega kohtun, kuhu ma ka ei läheks“ (Tims 2003 : 73). Pärast teose ilmumist alustas kirjanik ka järje kirjutamist ning selle nimeks sai „Tagasitee“. 1933. aasta alguses põgenes Remarque Šveitsi, kuna kartis oma julgeoleku pärast. Enamus kirjanikke ja teadlasi kuulutati lindpriideks ning peagi algasid ka raamatute põletamise aktsioonid
annaabi.ee 
