kuud tagasi surnud. Sidusime need kirjad õhupallide külge ning lasime lendu. Mäletan selgesti, kui hea ja kergendav tunne mind siis valdas. Oma mõtete ja tunnete kirja panemine tundub alati olevat abiks, ent mul on raske mõista inimesi, kes kirjutavad mahukaid teoseid või loovad filme reaalselt eksisteerinud inimestes, rääkides nende tunnetest, mõtetest ja suhtumistest justkui tunneksid nad vahetult kellegi teise tundeid. Tihti tunnen, et omaendagi tunded ja mõtted ei suuda paberil "üles rivistuda" kujul, nagu nad minu sees eksisteerivad. Seepärast ei kujuta ma ette, et suudaksin kellegi teise tundmusi kirjeldada. Isegi väljamõeldud raamatutegelaste puhul on raske nende tunnetest kirjutada, kuigi ma mõistan, et oluline polegi nende puhul jõuda mingi absoluutse tõeni, vaid lihtsalt arendada oma mõtlemis- ning analüüsivõimet. Hiljuti vaatasin filmi, kus pärast valusat lahkuminekut kirjutas noor mees raamatu, mille
tagasi põrkunud ükskõik kui suure rahvahulga tapmisest, ja oma teooriaga, mille kohaselt temal, kui kõrgemal inimesel, on õigus ellu jäämise nimel üle astuda seadusest. Kuid kuriteost enesest sai kohe noormehe lootuste täielik krahh ning kohutav karistus. Unistus elu silmapilksest muutumisest pärast ,,kogu kapitali" kättesaamist osutus illusiooniks: röövitud rahast ei kasuta Raskolnikov kopikatki! Veelgi enam, talle pole pärast mõrva enam oluline ei inimkonna heaolu ega omaendagi ,,uus elu". Oma ,,loogiliselt" läbi mõeldud teo teeb ta haiglases, pooljampsilikus, palavikulises seisundis, mis läheneb hullumeelsusele. Kangelane varjub iseendasse ja lakkab elamast harilikku elu, tema hinge valdab õudus ja isegi armastatud õe ja ema vastu sigineb vaenutunne. Raskolnikov leiab, et ta ei ole Napoleon ega ,,üks inimkonna heategijaist", kes idee nimel rahulikult valavad meredena verd. Piinlemised
3 Raskolnikovi arvates on inimene loomult hea, tark ja õiglane, kuid ta pooldab ühtlasi isiksuse õigust ebaõiglast maailma arukalt ümber teha, kohkumata tagasi vägivalla ees (üks väike kuritegu tuhande heateo vastu). Ükski Raskolnikovi lootus ega ootus ei täitunud. Inimkonna heaolu ega omaendagi uus elu ei ole talle pärast mõrva enam oluline. Tekib paljastamishirm ja meeletu soov end üles anda. See kõik oli tegelikult sunnitööst hirmsam karistus. Raskolnikov põlastab kaasaja sotsialiste ja nende ringe, usub inimese arukusse ja headusesse. b. Marmeladovite perekond ja Raskolnikov Marmeladovite perekond unistab puhta headuse maailmast, kohtunikust,
annaabi.ee 
