Mineviku perspektiivid on Krossi jaoks ääretult tähtsad, seda ka romaanis "Tahtamaa", kus probleemid algavad riigi vara hüvitamisega selle õigetele omanikele taasiseseisvumise ajal 1990del. Kriitikat ühiskonna ees on näha ajaloolises vaadetes, ainult et seekord kirjutas ta tänasest päevast kaasaegsetele lugejatele. Omaenda tööde kohta pidas Kross ka mitmeid loenguid Tartu Ülikoolis, mis said endale koha kogumikus ,,Omaeluloolisus ja alltekst". Mõningad teosed Romaanid ,,Väike Vipper" Näidendid ,,Kolme katku vahel" IIV (1970 ,,Minu onupoja jutustus" ,,Doktor Karelli raske öö" (2000) 1980) ,,Pulmareis" ,,Vend Enrico ja tema piiskop" ,,Keisri hull" (1978) ,,Põgenemine" (2000)
,,Ülesõidukohad" (1981). Seda liini jätkavad kaheksakümnendate lõpus ilmunud ,,Wikmani poisid", samuti ,,Mesmeri ring" (1995) ja ,,Väljakaevamised" (1990). 1998. aastal ilmunud ,,Paigallendu" on kriitika nimetanud Krossi kunstiliselt mõjukamaks teoseks. Uuel sajandil on Kross avaldanud romaani ,,Tahtamaa" (2001), elulooraamatu ,,Kallid kaasteelised"(2003), Tartu Ülikoolis peetud loengusarja üleskirjutuse ,,Omaeluloolisus ja alltekst" (2003). Poeem ,,Maailma avastamine" ilmus uuestitrükina 2005. Krossi mälestusteraamatu teine osa peaks ilmuma järgmise aasta varakevadel.
Direktor Wikmani prototüübiks on Westholmi direktor Jakob Westholm. Teos käsitleb ühe klassi poiste omavahelisi suhteid ning maailmanägemust. 1989 «Syvyydestä» 1993 «Tabamatus» 1995 «Mesmeri ring» 1998 «Paigallend» 2001 «Tahtamaa» 1989 «Doktor Karelli raske öö» 2000 «Vend Enrico ja tema piiskop» 1968 «Muld ja marmor» koos Ellen Niiduga 19681995 kogud «Vahelugemised» 2003 elulooraamat «Kallid kaasteelised» 2003 «Omaeluloolisus ja alltekst» 1963 B. Brechti «Kolmekrossiooper» 1964 E. Rostandi «Cyrano de Bergerac» 1966 W. Shakespeare'i «Othello» 1968 W. Shakespeare'i «Macbeth» 1970 J. Madáchi «Inimese tragöödia» 1971 L. Carrolli «Alice imedemaal» 1975 W. Shakespeare'i «Perikles» ja «Torm» 1988 S. Zweigi «Eilne maailm» Krossi teoseid on tõlgitud vene, saksa, tsehhi, soome, rootsi, poola, gruusia, jaapani, ungari, leedu, läti, bulgaaria,
Autori individuaalsus Autori biograafia Autori maailmavaade Mõjud Suund, vool, žanrilisus, koolmkond, rühmitus Koht ajatus, rühmituses, traditsioonis, rahvuskirjanduses Ideaalne vastuvõtja (mudellugeja) – R. Barthes Konkreetne vastuvõtja (reaalne lugeja) – R.Barthes Temaatiline analüüs: Teema analüüs Teksti kui infoallikas (ajastu, eluolu jm) Tekst kui autoritekst (autobiograafia, omaeluloolisus) Abstraheeritud tegelikkus tekstis (akrooniad, arhetüübid, müütilisus). Narratiivne analüüs: Süžee ja faabula Süžee ja arhisüžee Motiivistik (nt aia harimise motiiv Mats Traadil) Aeg ja ruum (kronotoop) Jutustaja, jutustamisviisid Tegelassuhted ja –tüübid Poeetika analüüs: Immanentne tasandianalüüs (nii sisu kui ka vormitasandil) – analüüsitakse kõike, võib minna liiga kirjuks.
Lainemurd ja lubjakivi, L. Koidula 500- suitsupääsuke ja Lõuna-Eesti maastik, C. R. Jakobson. Maastiku kujutamine rahal, üldiselt see pole mujal levinud. Tänase euro põhisümbol-arhitektuur läbi ajastute. Eesti ühe ja kahe eurostel on kujutatud ka reljeefi, pisut nadilt välja kukkunud aint, Tartu kohal on kõrgustik. 8 loeng: kirjutav ja kujutav kunst eestis Suur osa kujutavast ja sõnalisest kunstist on ühel või teisel moel seotud looduse ja kodukohaga. Nt Jaan Kross ,,Omaeluloolisus ja alltekst. Eestis on looduse ja kultuuri ühtsust kõige rohkem propageerinud Jaan Eilart. Ta oli mees, kes oli käinud igal pool Eestimaal. Teda tunti igal pool ja tema tundis iga Eestimaa kanti. Ta algatas ja viis ellu umbes 300 kultuuritegelase mälestistähise paigaldamise. Loodusluule- esimene Juhan Liiv, siis Tuglas ,,Tuulemaa" (kirjeldab, kui ni tohib öelda, Lõuna-Eesti maastikke), Suits. B.Alver- ,,Tuulelapsed", H. Adamson ,,mulgimaa laulik". Linnaluule- Käsu Hansu nutulaul
"Vastutuulelaev" 1987, tegelaseks Bernhard Schmidt. Schmidt oli optik, tegutses hiljem Saksamaal. "Vastutuulelaev" oli üks tema leiutis, mis see tähendab? Kuidas kasutada tuult sõites vastutuult. Kõik tegelased liiguvad vastutuult, aga kasutavad tuult ära. "Tabamatus" 1993, romaan Jüri Vilmsist. Hiljem Krossi proosapilt muutub, see pole järsk, aga ikkagi jõuab tänapäevale lähemale. Alates romaanist "Wikmani poisid" 1988, peaksime rääkima oma eluloolisest proosast. Lühiproosas omaeluloolisus varem, nt 80ndate alguses. Isikumemuaaride kasutamine informatsiooni saamiseks. 80ndate lõpust eelistab raamjutustuse kasutamist. Raamlugu ja seal teine lugu. Omaette küsimus, et kuivõrd kirjanduslikus plaanis hilisemad teosed on. Ühemõtteliselt ei saa vastata, mingis mõttes 80ndate lõpus on mingid rutiinistumist. Kross on mingi kirjutamisviisi kätte saanud, midagi teisendab, aga rohkem näha seda, et kasutab samu vanu võtteid
annaabi.ee 
