c. Sümmeetria d. Antisümmeetria e. Transitiivsus f. Antitransitiivsus 27. Milline relatsioon on mitterefleksiivne? Mittesümmeetriline? Mittetransitiivne? Mitterefleksiivne funktsioon pole refleksiivne ega antirefleksiivne. Mittesümmeetriline funktsioon pole sümmeetriline ega antisümmeetriline. Mittetransitiivne funktsioon pole transitiivne ega antitransitiivne. 28. Mis on relatsiooni kaugus mingi konkreetse omaduseni? Relatsiooni kaugus omaduseni on järjestatud paaride arv, mis tuleb relatsiooni lisada või sellest eemaldada, et omadus kehtima hakkaks. 29. Mis on relatsiooni transitiivne sulund? Milline on tema tähis? Relatsiooni transitiivne sulund on vähima paaridearvuga transitiivne relatsioon, mis sisaldab endas alamhulgana relatsiooni. 30. Millega osutub võrdseks transitiivse relatsiooni transitiivne sulund? Transitiivse relatsiooni transitiivne sulund on võrdne transitiivse relatsiooni endaga. Tükeldused 1
Suhe, mis ei täida nõudeid 1 ega 2 , on mitterefleksiivne. · Sümmeetria (3 ) - ( a,bA [R R]), kus a b. · Antisümmeetria (4 ) - ( a,bA [R R]), kus a b. Suhe, mis ei täida nõudeid 3 ega 4 , on mittesümmeetriline. · Transitiivsus (5 ) - (a,b,cA [(R & R) R]), kus ab, bc, ac. · Antitransitiivsus (6 ) - (a,b,cA [(R & R) R]), kus ab,bc,ac. Suhe, mis ei täida nõudeid 5 ega 6 , on mittetransitiivne. · d(R,i ) - suhte R kaugus omaduseni i , s.o. seoste arv, mis tuleb minimaalselt lisada suhtesse R (või eemaldada suhtest R), et saavatada omadust i. · Suhte täiend - R = ( A x A ) R · Pöördsuhe - R -1 = { < ai , a j > < a j , ai >R} · Suhte R transitiivseks sulundiks nimetatakse minimaalset transitiivset suhet R , mis sisaldab suhet R. · Osaline mitterange järjestussuhe ( ) on refleksiivne, antisümmeetriline ja transitiivne.
Antisümmeetria (4 ) - ( a,bA [R R]), kus a b. Suhe, mis ei täida nõudeid 3 ega 4 , on mittesümmeetriline. Transitiivsus (5 ) - (a,b,cA (R & R) R]), kus ab, bc, ac. Antitransitiivsus (6 ) - (a,b,cA (R & R) R]), kus ab,bc,ac. Suhe, mis ei täida nõudeid 5 ega 6 , on mittetransitiivne. d(R,i ) - suhte R kaugus omaduseni i , s.o. seoste arv, mis tuleb minimaalselt lisada suhtesse R (või eemaldada suhtest R), et saavatada omadust i. Suhte täiend - R = ( A x A ) R Pöördsuhe - R 1 ai , a j a j , ai R Suhte R transitiivseks sulundiks nimetatakse minimaalset transitiivset suhet R , mis sisaldab suhet R.
jõuta 3. EKSPERIMENTAALNE- kas inimest objektiivselt üldse on võimalik uurida 4. ÕPPIMISTEOORIA- mudelõppimine 5. PSÜHHOMEETRIA- alustõed isiksuse mõõtmiseks Isiksus on samal ajal produkt ja protsess. Teda iseloomustab: (Gordon Allport) Kindel struktuur Võime areneda 2 erinevat isiksusekäsitlust: Struktuurne Inimesele omistatakse teatud arv omadusi, mis peaks kirjeldama inimest kui isiksust. Isiksuseomaduste arv kõigub 3-4st (H.J.Eysenck) kuni 16 omaduseni (R.B.Catell). Hetkel moodsaim 5 faktori teooria (Big-Five , Costa, McCrae), mille järgi isiksust kirjeldab: 1. Ekstravertsus 2. Sõbralikkus/sotsiaalsus (kontaktivalmidus) 3. Meelekindlus (tahtejõud) 4. Neurotism 5. Avatus (intellekt) Funktsionaalne Inimesele ei omistata mingit essentsi (olemust), vaid püütakse välja selgitada isiksuse ülesanded. INIMENE---INDIVIID---INDIVIDUAALSUS---ISIKSUS
Kui relatsioon pole ei sümmeetriline ega antisümmeetriline, siis nimetatakse teda mittesümmeetriliseks. Kui relatsioon pole ei refleksiivne ega antirefleksiivne, siis nimetatakse teda mitterefleksiivseks. 5. transitiivsus ( α5 ) : Relatsiooni R kaugus d omaduseni αi : d (R , αi ) on järjestatud ∀a,,b,,c∈ ∈M [(a ≠ b) ∧ (b ≠ c) ∧ (a ≠ c) ∧ (a R b) ∧ (b R c) → (a R c)] paaride arv, mis tuleb relatsiooni lisada või sellest eemaldada , et omadus αi kehtima hakkaks.