pensionäride, invaliidide, üliõpilaste, naiste jne ühendused). Kodanikuühiskonna vastand on totalitaarne ühiskond, kus igasugune omaalgatuslik koondumine on keelatud ja takistatud. Niisiis on kodanikuühiskond sotsiaalse elu valdkond, mis on vabatahtlik, isekorraldav ja autonoomne riigi suhtes. Kodanikuühiskonnast saame raakida ainult seal, kus on tegu piiratud valitsemisega (riigivõimuga, mis ei sekku inimeste eraellu ega omaalgatusse). Eestis hakkasid kodanikuühiskonna struktuurid ja suhted kujunema 19. sajandi viimasel veerandil. Kulminatsiooni saavutas kodanikuühiskonna ülesehitamine parast Eesti taasiseseisvumist 1991. aastal. Tsiviilühiskond on vajalik ja kasulik, sest: o kodanikuühiskonnas leiavad väljundi erinevad huvid ja sotsiaalsed grupid. Samas võimaldab arenenud kodanikualgatus neid huve ka realiseerida, erimeelsusi ja lõhesid tasandada, luua koalitsioone
*tegutsevad legaalselt, jälgides ühiskonnas kehtivaid reegleid ja seadusi *tegelevad avalike, ühiskondlikku huvi pakkuvate asjadega *püüavad mõjutada riigivõimu, saavutamaks soodustusi, poliitika muutmist, rahalist toetust vms. *esindavad eri huve ja sotsiaalseid rühmi ning tagavad sellega ühiskonnas mitmekesisuse. Kodanikuühiskonnast saame rääkida ainult seal, kus on tegu piiratud valitsemisega, s.t niisuguse riigivõimuga, mis ei sekku inimeste eraellu ega omaalgatusse. Majanduse suhtes teostab piiratud valitsemisega riik vaid üldist kontrolli ja juhtimist. Eestis algas kodanikuühiskonna struktuuride ja suhete kujunemine 19 sajandi viimasel veerandil (laulu- ja mänguseltsid ). Täishoo saavutas kodanikuühiskonna ülesehitamine pärast Eesti taasiseseisvumist 1991 a. Tsiviilühiskonna vajalikkus? kodanikuühiskonnas leiavad väljundi erinevad huvid ja sotsiaalsed grupid. Samas