2) Kodanikualgatus (õpik lk 90-93; TV ül 73-76) - Mõisted: kodanikuosalus, kodanikualgatus, kodanikuühendused. - Kodanikualgatuse eesmärgid ja võimalused. - Milliseid kodanikualgatusi saaksid korraldada õpilased? 3) Mittetulundusühingud - korteriühistud - vabatahtlike organisatsioonid (loomakaitse, looduskaitsjad jne) 4) Kohalikud kogukonnad - naabrivalve - kohalike kogukonna võimalused omaalgatuslikeks ettevõtmisteks 5) Käitumine kriisiolukorras - päästeameti/politsei kutsumine - tuleohutus - esmaabi 4. Rahvas, põhiseadus, demokraatia 1) Õigusriik (õpik lk 35-40, TV ül 22-25) - mõisted: õigusriik, demokraatia, otsene demokraatia, esindusdemokraatia, monarhia, vabariik, autoritaarne riik, totalitaarne riik, siirderiik. - Õigusriigis kehtivad põhimõtted
senised kubernerid ning määras nende asemele kubermangukomissarid. Eestimaa kubermangu 8 komissariks sai Tallinn linnapea, eestlasest advokaat Jaan Poska (1866-1920) (Vt. Lisa 3). Kohtadel seati ametisse maakonnakomissarid, tegevust alustas miilits. Revolutsioonipäevil olid mitmel pool tekkinud stiihiliselt Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogud, milles domineeris pahempoolne element ning mis pidas end omaalgatuslikeks revolutsioonilisteks parlamentideks. Nõukogud säilisid ka pärast kubermangukomissari ametisse astumist, ent esialgu ei vastandanud nad end veel valitsuse esindajatele. Näiliselt olid meeleolud rahunenud.(T. Tannberg, A. Mäesalu, T. Lukas, M. Laur, A. Pajur, Eesti ajalugu. Tallinn: Avita 2001, lk 195-196) Balti rahvaste püüdlus autonoomia poole Eesti ja läti kultuuri järkjärguline vabanemine Saksa mõju alt ja leedu kultuuri
2. märtsil arenes Tallinnas ülelinnaline streik. Öö oli Tallinnas rahutu-mitmel pool olid tulekahjud, aeg-ajalt kostis tulistamist jne. Korratused likvideeriti suht kiiresti. Venemaa Ajutine Valitsus tagandas selised kubernerid ning määras nende asemele kubernerkomissarid. Eestimaa kubermangu komissariks sai Jaan Poska. Revolutsioonipäevil olid tekkinud Töölise ja Soldatite Saadikute Nõukogud, milles domineeris pahempoolne element ning mis pidasid end omaalgatuslikeks revolutsioonilisteks parlamentideks. *26.märts 1917 - Petrogradi eestlaste demonstratsioon. Nõuti valitsuselt autonoomiaseaduse kohest kinnitamist. *30.märts 1917- Ühtse Eestimaa kubermangu loomine *Ajutine Maanõukogu (Maapäev)- Eesti ja Liivi Kubermangud ühendati üheks Kubermanguks, mille etteostsa asus Ajutine Valitsus. Ajutise valitsuse komissari juurde pidi valimise teel moodustuma. Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu ehk Maapäev.
annaabi.ee 
