ük protsesse). Arheoloogilise uurimistöö metoodika Välitööd: · arheoloogia luure (inspektsioon) tänapäeval on palju teetöid, ehitusi jms ja arheoloogiline luure peab märkama, kus mis on, säilitama asju. Arheoloog peaks märkama maapinna kuju järgi, kus võiks midagi olla, asuda, kõige parem on selleks varakevad. Põldudel tumedamad laigud võivad viidata vanadele asulakohtadele. Kindel märk oleks peene kivipuru olemasolu, kuna need on omaagsete ahjude, kollete jäänused. Nii et luure ei ole luure, pigem vaatlus. Abiks oleks siin rahvapärimus või vanad kaardid. Eestis on muinasasulate läheduses sageli olnud allikas, kuna kaevu ei jõutud eriti teha, allikast võeti vett ja oligi kõik. Kaevude kaevamise komme tuli keskajal. Tänapäevaste külade põllumaadel tasub ka tähelepanelik olla. arheoloogilised kaevamised Kõige tähtsam enne kaevamist on teha objekti valik.
nim esiajaks e muinasajaks. o Muistised e muinasajajäänused. (kinnismuistised ja irdmuistised) o Arheoloogidele on suureks abiks täppis ja loodusteadused. o Dendrokroonoloogiline skaala ehk puude kasvuringide paksuste muutuste kajastaja. o Antropoloogid uurivad kalmete kaevamistel saadud luustikke ja määravad nende põhjal omaagsete inimeste rassi, soo, vanuse ja vahel ka läbipöetud haigused. o Numismaastikud tegelevad aaretes ja kaevamistel välja tulnud müntide määramisega. o Etnoloog- rahvusteaduste uurija. o Uurimisele aitab kaasa veel rahvaluule ja keele uurimine ning naabrite kirjalikud allikad. o Meie esivanemaid puudutavad teated kajastuvad skandinaavia ja islandi saagad, kuigi need on kirjapandud alles XIIIsaj pKr.
annaabi.ee 
