m.a. (Sumeri periood). Juba varastes tekstides on piisavalt meditsiiniloolist. Üks oluline varastest savitahvleist, mis tänapäeva teadlaste uurida, on välja kaevatud Nippurist. M. Otter rõhutab oma meditsiiniloos, et tegemist võiks olla mõnes mõttes esimese farmakopöaga. 145 kirjareal on toodud ära retsepte mähiste kohta (8 tk), seespidiseks tarvitamiseks mõeldud ravimite tegemiseks (3) ning välispidiseid (4). Retseptide analüüsi põhjal saab väita, et omaaegsetel arstidel oli ravivahendeiks eeskätt ravimtaimed: sinep, nulg, mänd, liivatee, ploomid, viigid, paju jne. Samas kuulus ravimite koosseisu nafta, asfalt, sool, piim, vill, kilpkonna kilbid jne. Mesopotaamias on haigusepõhjused jagatavad kolmeks: · üleloomulikud (jumalate, deemonite jt kättemaks, karistus jne) · karistus kombe-, moraali- jm normide rikkumise eest. (Hiljem on polüneeslastelt maailma keeltesse laenatud sõna "tabu" tähistamaks selliseid reguleerivaid norme.)
Mõte selles, et täiuslikkus vajab täielikku pühendumist. Selle arvelt kannatab isiklik elu. Hesse loomingu juured on saksa romantismis, india ja hiina mõtteloos, Nietszche filosoofias ja Jungi psühhoanalüüsis. Teoste teemad: kõrgem, puhtam maailm, terviklikkuse ja harmoonia püüdlemine, vabaduseiha ja iseseisvumine, enesearendamine, leida oma tee. Suurem osa romaanidest on kujunemisromaanid. Erinevalt omaaegsetel kelmiromaanidel ei ole 73 tähelepanu seiklustel, vahejuhtumistel, vaid vaimsel ja hingelisel küpsemisel. Takistusteks on erinevad väärarusaamad ja pettekujutelmad, mille ületamise järel jõutakse eesmärgini. Uuendas romaanizanri kompositsiooni ja jutustamistehnikaga ning ka psühholoogiavõtete sissetoomisega ja sotsiaalse kriitikaga.