Asjaõiguslikud õiguskaitsevahendid (vt nt AÕS § 44, 45, 80, 89) Perekonnaõiguslikud õiguskaitsevahendid (vt nt uus PeS § 9, 36, 65, 68, 69, 72, 73); Pärimisõiguslikud õiguskaitsevahendid (vt nt PäS § 8 lg 1; 88 lg 7; 102 lg 3; 104 lg 1). Reeglina ei ole ühelgi tsiviilõigussuhte osapoolel ega ka kolmandal isikul õigus teostada oma või teise isiku tsiviilõiguste kaitseks jõudu ega tekitada kahju. Erandid seonduvad hädakaitse, hädaseisundi ja omaabiga. · Hädakaitse (TsÜS § 140)- kaitse, mis on vajalik enda või teise isiku vastu suunatud õigusvastase rünnaku tõrjumiseks. Hädakaitse teise isiku huvides on hädaabi. Hädakaitse erijuhtumiks on omaabi (AÕS § 41) Hädakaitseseisundis tekitatud kahju ei ole õigusvastane, kui ei ületatud hädakaitse piire (vt VÕS § 1045 lg 2 p. 3). Hädakaitse eeldab vahetult eesseisva või vahetu õigusvastase rünnaku olemsolu, mis ei ole veel lõppenud
kaks võimalust (§ 36) oluline on § 36 lg 1. Kui asjad on kellegi terassil, siis võib keegi midagi kaasa haarata, aga on selge seos, et need asjad kuuluvad isikule. Valdus on tekkinud E-l, A on tema töötaja, tal on valduse teenimissuhe ka nende asjade suhtes olemas. d. Kas see tegu ikkagi oli omaabi õiguspäraselt või mitte? Olulisi vastuväiteid ei ole, omaabi puhul jäädes tsiviilõiguse piiridesse. Tsiviilseadustiku § 140 hädakaitse suhtes erisättega on tegemist omaabiga. Hädakaitse on mingi ainus võimalus midagi kaitsa, hädakaitse on ainus võimalus, kui ei tee, siis on pöördumatu tagajärg saabumas. Omaabi valduse kaitseks ei pruugi olla ainus võimalus, proportsionaalse jõu kasutamisega on omaabi puhul võimalik kergemini kaitsta valdust, see ei ole ainus võimalus! Seega omaabi § laiendab hädakaitse suhtes. Hädakaitse on ainus, viimane võimalus. V ja E vahel 36lg1; E ja A vahel §33lg3; A ja F vahel §41 lg 2 Kaasus 15
annaabi.ee 
