Kokkuvõtteks võiksin öelda nii palju, et minu arvates Internett on mugav koht inimestega suhtlemiseks ning samas ka uute tutvuste saamiseks. Loomulikult on sealt mugav otsida endale vajalikku informatsiooni erinevate valdkondade kohta. Kuid samas tuleks rõhku panna ka õigekirjale Internetis, sest vastaseljuhul võib hakata see ohustama meie emakeelt. Kasutatud kirjandus: · Tartu Ülikool, Nüüdiskultuuri kajastusi eesti keeles, http://www.ttkool.ut.ee/olympiaadid/ekek_0506_juh.html · Loog, M., Slängist ja sõnaraamatust, http://www.eki.ee/dict/slang/sissejuhatus.html · Valme, V., Eesti slängi uus ema, http://www.postimees.ee/270404/lisad/arter/raamatud/121655_1.php · Seljamaa, E-L., Elektronkirjade teel levivast Internetifolkloorist, http://www.fillu.edu.ee/sisu.php?teema=5&id=41 · Hennoste, M., Haridus: Kirjandis peegeldub õpilase üldine areng, http://vana.www.sakala.ajaleht.ee/rubriigid.html?number=535
Uurimist lesehitus Pealkiri ja tiitelleht T pealkiri olgu vga hoolikalt lbi meldud, pigem lhike ja konkreetne, kuid samas informatiivne ja ammendav. Pealkiri snastab t phitulemuse(d) ja/vi osundab antud uurimist phieesmrgile ja/vi phiksimus(t)ele. Tihti kasutatakse kahelauselist kooloniga eraldatud pealkirja: esimene osutab laiemale probleemile, teine pstitab konkreetse kitsama ksimuse vi tulemuse. Sisukord Jlgige, et toodud pealkirjad vastaksid tpselt ts esitatud pealkirjadele. Sissejuhatus Sissejuhatus on soovitavalt lhike (1-3 lk). Jaguneb kolmeks alaosaks, mis suunavad lugeja ldiselt konkreetsele: (a) Alustatakse probleemi laiema tausta kirjeldusega. (b) Seejrel tutvustatakse konkreetset kitsamat seni lahendamata vi vaieldavat probleemi/probleeme antud vallas, mis kesoleva uurimustga on otseselt seotud. (c) Lpuks eldakse lhidalt ja vimalikult konkreetselt, mida kavatseti antud uurimist kigus nende probleemide selgitamiseks ra teha:...
Eesti¥ " toimub 8. juunil algusega kl 12 Tartus HTM-i saalis Munga 18. Seekord on teemaks kool kui sümbiootiline arenguruum, kõne all on ka õppekava küsimused, jagatakse häid kogemusi hiljutiselt Euroopa andekushariduse foorumilt. Arutelul osaleb ja HTM-i kavadest kõneleb abiminister E. Piisang. Kollokvium on avatud kõigile huvilistele ja kaasamõtlejatele, täpne kava ja registreerimine www.ttkool.ut.ee/olympiaadid. 3.4 Ene Ergma: Eesti vajab kõiki oma andekaid noori 16.10.2009 Ene Ergma Andekate roll ühiskonna arengus on ääretult tähtis, kuid kas kõik andekad realiseerivad oma andekust? Mil määral võib pärssida andekust kodu, kool või kaaslased? Akadeemiliselt andekate otsimine ei ole kerge. Kes on andekas õpilane näiteks Lutsu ,,Kevades"? Minu arvates on seal vähemalt üks andekas laps Tiugu. Arno Tali on hea õpilane, kellele kodu palju andnud, kuid kas ka andekas
annaabi.ee 
