Olustvere mõis Helen Hütt 12.A Olustvere mõis on rüütlimõis Olustveres, Suure-jaani kihelkonnas Viljandimaal. Olustvere on Lõuna-Eesti suurimaid mõisaid. Mõis rajati 16.sajandi keskel ordumõisana. Liivi sõja järel Poola ajal oli mõis riigi omanduses. Kui 1620ndatel läks Lõuna-Eesti sõja tulemusena Rootsi kätte, sai Olustverest de la Gardie'de hiigelvalduste üks osi. 1630ndatel aastatel pantis de la Gardie'delt mõisa Valentin von Schilling, alates 1660ndatest aastatest oli mõis aga von Schlippenbachide aadliperekonna omanduses. 1742. aastal siirdus mõis perekonnasidemete kaudu von Fersenite aadliperekonna valdusse, kes pärinesid Harjumaalt Pahkla mõisast. Millalgi 17. sajandil viidi mõisakeskus ka tänini säilinud asukohta.
Lõhavere linnamägi asub Suure-Jaani linnast paari kilomeetri kaugusel Olustvere poole. Linnus oli 13.sajandil orduvastases võitluses eestlaste tugevaim kindlus, siin elas Sakala vanem Lembitu. Linnusest on säilinud kõrge muldkeha ning paljud seda ei tea, kuid kõrvalasuvad metsas on päris mitu ohvrikivi.. Kes otsib, see leiab ;) Paar kilomeetrit Olustverest Viljandi poole asub ühe külamehe poolt ülesehitatud tähetorn. Tähetornis on võimalik hea ilma korral vaadata tähti teleskoobiga ja koha omanik vii läbi ka erinevaid füüsika katseid. Kuna interneti vahendusel pole võimalik seda voldikut muulviisil näidata, siis lisatud link: http://web.suure-jaani.ee/failid/turism/Suure-Jaani-vald_A4.pdf
Pungad: väikesed, munajad, helepruunid Okkad: asetsevad kamjalt, 1...2 cm pikad, 1,5 mm laiad, tumerohelised, alt valkjad, okka serv tipuosas üksikute peente hambakestega, tipp pügaldunud või terav. Käbid: lühirootsulised, kuni 2 cm pikad, hallikaspruunid, munajad, tömbid, seemne- soomused nahkjad, ümarad, ülemine serv saagjas. Meil on kanada tsuugat kasvatatud väga vähe, teada on suuremaid puid Järvseljalt, Luualt ja Olustverest (kõrgus üle 15 m). Noori eksemplare kasvab paljudes erakogudes Pärnumaal, Läänemaal jm. 7 8. Euroopa ja siberi lehis Euroopa lehis (Larix decídua Mill.) Decidua maha langev, osutab suvehaljastele okastele. Euroopa lehis toodi Eestisse 18. sajandi alul ja asuti kohe ka ulatuslikult kultiveerima. 30...50 m kõrge puu, tüveläbimõõt võib ulatuda kuni 1,5 meetrini.
Pungad: väikesed, munajad, helepruunid Okkad: asetsevad kamjalt, 1...2 cm pikad, 1,5 mm laiad, tumerohelised, alt valkjad, okka serv tipuosas üksikute peente hambakestega, tipp pügaldunud või terav. Käbid: lühirootsulised, kuni 2 cm pikad, hallikaspruunid, munajad, tömbid, seemne- soomused nahkjad, ümarad, ülemine serv saagjas. Meil on kanada tsuugat kasvatatud väga vähe, teada on suuremaid puid Järvseljalt, Luualt ja Olustverest (kõrgus üle 15 m). Noori eksemplare kasvab paljudes erakogudes Pärnumaal, Läänemaal jm. Sordid: 'Albospica'; 'Aurea'; 'Globosa'; 'Gracilis; 'Jeddeloh'; ; 'Nana'; 'Pendula'; 'Ammerland'; 'Aurora'; 'Brandley'; 'Cole Prostrate'; 'Curly'; 'Hussii'; 'Minima'; 'Pygmaea'; 'Verkade's Recurved'; 8. Euroopa ja siberi lehis Euroopa lehis (Larix decídua Mill.) Decidua maha langev, osutab suvehaljastele okastele. Euroopa lehis toodi Eestisse 18