osa ,,Prelüüde" ning ,,Etüüdid". Viimane on ainus, mis on kirjutatud aastal 1915, ülejäänud jäävad ajavahemikku 1903-1913. Tema 24 prelüüdi moodustavad kokku terve muusikaliste piltide galerii, millel igaühel on ainuomane idee. Prelüüdid on enamasti seotud kas looduspiltidega (näiteks ,,Jäljed lumel", ,,Udud") või võivad olla muusikalised portreed (näiteks ,,Linavärvi juustega tütarlaps"). Prelüüdid võivad olla seotud ka selle aja olustikumuusikaga. 5 Debussy ainus lõpetatud ooper on Maeterlincki draama alusel kirjutatud ,,Pelléas ja Mélisande", kus ta ütles lahti traditsioonilisest numbriooperist kui ka Wagneri põhimõtetest. Ooperi filosoofiline idee seisneb tõdemuses, et inimene on saatuse meelevallas. Peategelaste armastus on saatuse poolt ette määratud ning nad ei tee katsetki keelatud tundeid tagasi tõrjuda. 6 4. Kokkuvõte
rõhumise eest põgenenud muusikud. Nende laulude kõrval õilmitsesid loomulikult dzäss ja dzässilikud lööklaulud. Sajandivahetusel kujunes professionaalne helilooming ka Ameerikas, kus paljude rahvaste muusika põimumine ja dzäss lõid soodsa pinna omapärale. Kõige suurema kuulsuse on saavutanud George Gershwini (1898-1937) muusika, milles Euroopa impressionistlik suund ristus ameerika omapärase olustikumuusikaga. Gershwin sündis New Yorgis, kuhu ta vanemad emigreerisid Venemaalt . Vanemate soovil pidi temast saama ärimees, kuid juba poisikesena armastas ta musitseerida ja laulukesi luua. Nii tekkis tal soov saada kergemuusika komponistiks. Hariduse sai ta eraviisil õppides algul kodumaal, hiljem Pariisis. 20-aastaselt oli ta juba tunnustatud kerge muusika autor. Ta on kirjutanud ka sümfoonilisi teoseid. 26- aastaselt kirjutas ta ,,Rhapsody in Blue", mis oli esimene sümfoonilise dzässi teos
annaabi.ee 
