Tähtsaimad tööd: „Püha perekond“, „Öine vahtkond“ (kuulsaim), „Kadunud poja tagasitulek“ Hollandi maalikunst- olustikumaal Kunst oli suunatud linnakodanlusele. Maalikunsti õitseng. Kunst väljendas võidurõõmu, tähtis oli sisemine ilu, looduslähedus, realism. Väga olulisel kohal oli maastikumaal (eriti meremaal). Esile tõuseb portreekunst, ka grupiportreed, mis olid seotud olustikulise tegevusega. Igapäevaelu kujutatakse olustikumaalil. Suurim Hollandi maalija oli Jan Vermeer van Delft, kes kujutas enamasti interjööri (tema töödel on alati aken) „Tütarlaps pärlkõrvarõngaga“, „Delfi vaade“ Itaalia arhitektuur Põhiülesandeks kirikute ehitamine. Iseloomulik oli üks suur ruum (mitte löövid). Lõuna ja põhja küljel kabeliread, mis moodustasid „külglöövid“. Siseruum rikkalikult kaunistatud, puitlaed olid kaetud laemaalingutega, et anda ruumile avarust. (Jeesuse kirik Roomas) Kaunistusena kasutatu
Skulptuur oli tähtsusetu! Maalikunst läbib enneolematu õitsengu 17.sajandil. Kultuur rõuseb mõne aastakümnega kõrgele tasemele. Mõttelaadilt kooskõlas turumajandusega. Kunst pidi olema looduslähedane, inimesele nii sarnane kui võimalik, realistlik ja ilustamata. Tõuseb esile maastikumaal, eriti hinnatakse meremaali. Natüürmortidel kujutatakse jahisaaki ja toitu. Portreemaalil on tavaliselt energiline ja teovõimeline kodanik. Olustikumaalil jõukus ja lõbu ning lihtsus ja mugavus. Frans Hals- portree kunstnik. Maalib üksik-ja grupiportreed, mida üritab siduda olustikuga. Tabab hetke, mil inimene avab oma isiksuse. Maalimislaad vaba, hoogne aga jõuline. Tema maalid on loomulikud. NTKS: „Mustlastüdruk“; „Püha Georgi laskurite bankett“. Olustikumaale viljelesid paljud kunstnikud. Pildi formaat väike, millest tulenevad ka nn.Väiksed Hollandlased. Esemed pidid olema realistlikud. Sageli pildi aineks mõni jutustus
annaabi.ee 
