5. Keerukas sündmustik 4. Üks sisuliin, üks juhtum 6. Jälgib inimsuhteid, vahekorda ühiskonnaga 5. Lõpeb sageli ootamatult püänt 7. Dramaatilised ja lüürilised kõrvalpõiked 6. Avatud, suletud (püänt) lõpp 8. Looduse-, isiku-, olustikukirjeldused 3. Mis on järgmistes teoste idee ja/või probleemid: E.A.Poe "Ronk" · Ronk on häda, haiguse, surma ettekuulutaja, halb enne. · Naine sureb, mehel ei ole enam võimail midagi muuta, kõik jääb süngusesse. · Unistus lendab küll otsima ideaali, aga peab naasema koormatud süngetes eelaimustest ja nägemustest. · Kangelane kaotab oma armsama. · Teose mõte on head inimesed peavad olema õnnelikud, õelad saavad karistada. O
D ei ole rahul, et inimese elu püütakse parandada revolutsiooni tee. ,,Märkmeid" peetakse ,,Kuritööja karistuse" tähtsaimaks eeltekstiks. Dostojevski romaanide poeetikast Engelgardt avaldas ,,Dostojevski ideoloogiline romaan"; määratles väga täpselt D romaanide struktuurse elemendi. D püüab kujutleda ideed. Idee ongi dominant, põhiline 12 element. Tagaplaanile jäävad olustikukirjeldused, loodusekirjeldused (D romaanide tegevus toimub linnas). Bahtin tema konseptsioonist lähtusid väga paljud uurijad. Ta käsitles D romaane poeetikaprobleemidest lähtuvalt, polüfoonilistena (mitmehäälsetena). Bahtin võrdleb Tolstoi homofoonilisi romaane Dostojevski polüfooniliste romaanidega. Homofoonia keskne koht kuulub autorile. Autor annab väga täpsed hinnangud sündmustele, selgitab lugejale, kes on hea, kes halb. Autor domineerib. D romaanides autor ei domineeri
Lugeja peab ise otsustama, mis valesti. Sureb vanem vend Nikolai. Pani elu üle järele mõtlema. Sõitis Sahhalini saarele (vastu Jaapanit). Kasutati sunnitööliste, kurjategijate kinnipidamiseks. Tahtis oludega tutvuda. Mis ta nägi, oli hirmus. Sunnitööliste eluolu, korraldas ka rahvaloenduse. Tutvus oludega, masendav ja sünge. Ühiskond ise loob, toodab ebaõiglust ja ülekohut ning kurjust. Oli mõned kuud, tagasi tulles raamat „Sahhalini saar“. Olustikukirjeldused. Objektiivne, neutraalne käsitlus. Pühendas vabastatute pereelu kirjeldusele (mis siis veel vangide olukord oli?) Looming jätkus samamoodi, kirjeldas erapooletult ja jättis lugeja mõelda. Hiljem väljendas kohati ka kindlat veendumist oma mõtte õigsuses, kõik pole suhteline. Novell „Palat nr 6“ Ragin esindab passiivset ellusuhtumist. Tšehhov kujutav järgnevalt ka intelligente, kahjuks donimeerivad kahte tüüpi intelligendid: ebapraktilised (ei olnud valmis pühenduma
annaabi.ee 
