ja pildi põhjal. Laused on nüüd juba paremini seotud, jutustamisel kasutatakse rohkem liitlauseid. Laps armastab ka ise jutte luua. Jutustamist mõjutab oluliselt see, mida laps peab oluliseks (selle toob ta juttudes välja). 7-aastane laps suhtleb aktiivselt nii eakaaslaste kui täiskasvanutega. Ta püüab arvestada suhtlemisel kaassuhtlejat ja suhtlemispaika. Laps kasutab õigesti enamlevinud traditsioonilisi viisakusväljendeid (Hallap&Padrik 2008). Koolieelik koostab jutu tegevus- ja olupildi järgi, annab edasi nii põhisisu kui ka mõningaid detaile; mõistab mõttelünga tekste (kui stsenaarium/ sündmus on tuttav) ja tuletab ise puuduva info (või küsib täiskasvanult abi). Ilmnevad planeeritava kõne elemendid: laps räägib oma tulevasest/kavandatavast tegevusest, mille kohta tal on kogemusi. Eeldatavad oskused kooliküpsel lapsel (Tolga, M. veebimaterjalid) · Hääldab kõiki häälikuid õigesti, räägib selgelt ja arusaadavalt.
asendada korduvad sõnad, leida ja lisada tähenduselt täpsemaid sõnu. Vajalik töövõte on sõnajärje muutmine, mõnikord koos sõnaasendusega. 4. Lõpetuseks sobivad hinnangud tegelastele või nähtustele, peamõtte väljatoomine, seostamine lapse kogemusega, sh. tegelase (nii välimuse kui tegude) võrdlemine enda ja/või kaaslase omaga vmt. Westby jt, (2002) märgivad, et kui jutustada ühe pildi, st olupildi alusel, siis ongi sündmuste kohta järelduste tegemiseks vaid üks pilt. Olupildil on harilikult kujutatud mingi dünaamilise situatsiooni lõpptulemus, mistõttu peavad eelnevad osatoimingud tu- lema mälust. See nõuab jutustuse koostajalt suuremat kognitiivset pingutust. Tekstiloome, sh jutustuse genereerimine nõuab erinevaid osaoskusi: tee- makohase materjali valik, materjali järjestamine, teksti sõnastamine (so. teabe jaotamine
annaabi.ee 
