Tuntud Prantsuse sotsioloog Émile Durkheim (18581917) on näiteks väitnud, et perekonna ülesanne on ühiskonna stabiilsuse säilitamine heade ja kasulike inimeste tootmise abil; et ühiskond toetab abielu kui institutsiooni, mis tagab monogaamia ja sunnib mehe elama ühe naisega. Paljud praegugi kehtivad ettekujutused sellest, milline on ideaalne perekond, kujunesid just sel ajajärgul. Perekonda hakati suhtuma kui riikliku ja rahvusliku elu olulisesse komponenti, seega tõusis esile abielu, kodu, emaduse ja kasvatuse tähtsus. Rõhutades perekonna kõlbelist* funktsiooni, hakati naise koduses 5 tegevuses nägema jõudu, mis kujundab ühiskonna moraali ja isamaa saatust. Muutus mitte ainult nägemus perekonnast, vaid teisenes ka perekonna olemus ja eluviis. Perekonna loomist seostati
Juus:juukse: juust: juuksesse: juuste: juukseid: juustesse e juukseisse Alltüüp VASTASTIKUNE · Vastastikuse, vastastikust, vastastikusesse, vastastikuste, vastastikuseid, vastastikustesse e vastastikuseisse. · Kaasrõhust lugedes 3-silbilised I- või II-vältelised, välja arvatud lisus- ja matus-liitelised. · Alkoholine, atmosfäärine, hallitusene, järjestikune, kohastikune, korrastikune, ligistikune, läbistikune. PÕHITÜÜP OLULINE · Olulise, olulist, olulisesse e olulisse, oluliste, olulisi, olulistesse e olulisisse · 4-silbilised ja pikemad ne- ja s-sõnad, mille kaasrõhuline osa on 2-silbiline · Inimene, kallikene, kullakene, pahaendeline, õpilane, õppimine, astanguline, hobusekene, kanadalane · 2-silbilised II-vältelised sõnad naine ja teine, poolteist, teineteist ja üksteise. VORMISTIKUST: · Ains part konsonanttpveline ja t-lõpuline (ainukest, putukakest, tarretust)