Bütsantsi kirik saavutas edu slaavlaste seas, Tänu sellele tihenesid ka muud suhted Bütsantsi ja slaavi hõimude vahel. kahest tähestikust glagoolitsast ja kirillitsast jäi ellu lihtsam tähestik kirillitsa, mis on tänase slaavi tähestiku aluseks. 7. Vana-Vene riigi teke. Idaslaavlaste asundused tekkisid algul põhiliselt suurte jõgede äärde, sest Neeva Volhov, Dnepr ja vahel ka Volga olid oluliseld veeteed araabia ja bütsantsi kaupmeestele. Seda mööda hakkaisd liikuma ka viikingid varjaagid. (Ajaloos tuntud varjaakide tee kreeklaste juurde.) 8. 862. aastal kutsuti idaslaavlaste juhiks varjaagid. "Meie maa on suur ja külluslik, aga korda temas pole. Tulge meid valitsema ja saatke meile vürst." Nii jõudiski Rjurik oma kaaskonnaga 862. aastal Novgorodi ja haaras seal võimu. 882. aastal vallutas Oleg (Helge) Kiievi ja nii pandigi alus Vana-Vene
8.2 Diferentsiaalvõrranditest üldiselt Märkus 8.1 Kõik siin paragrahvis vaadeldavad mõisted käivad esimest järku ha- rilike diferentsiaalvõrrandite kohta. Kuna seda on raske ja kohma- kas iga kord eraldi välja kirjutada ja üle lugeda, siis kirjutame edaspidi lihtsalt "diferentsiaalvõrrandid". Täpsustame ainult juhul, kus see on eriti oluline. Tegelikult on diferentsiaalvõrrandite liike väga palju ja neil kõigil on oma olemuselt ja lahendamismeetoditelt väga oluliseld erinevused. Märkus 8.2 Diferentsiaalvõrrandite korral peame paratamatult mainima mitme muutuja funktsioone, mida me ametlikult ei ole veel õppinud. Esitu- ses teeme seda nii vähe kui võimalik. Olgu öeldud, et sarnaselt ühe muutuja funktsioonile, nimetatakse antud eeskirja z = f (x, y) kahe muutuja funktsiooniks f , kui igale kahele argumendile x ja y seatakse vastavusse üks ja ainult üks arv z. Definitsioon 8.1