Tal õnnestub ennast ühte Tallinna eliitkooli sisse rääkida, kuid olukord erinevate temast sõltumatute sündmuste sunnil halveneb veelgi ning tema elupüramiidi kolm peamist tahku kodu, sõbrad ja kool vajuvad kokku. Ta avastab, et ta on jõudnud nullpunkti, ta ei oska sealt välja tulla, tal pole mitte midagi, mida võiks kaotada, ning ta unistab, et tal oleksid sõbrad, või vähemalt üks. Mõne aja pärast hakkab olukrod muuutuma, ning paljud asjad loksuvad paika. Raamat lõppeb hästi, kõik, kes olid seda väärt, said endale karistuse ning peategelase tulevik on selge ja puhas. Ühe tegelase iseloomustus: Tegelaseks, keda ma iseloomustan, valisin ma Johannese hilisemast tutvusringkonnast pärit Sasa, kes kujunes Johannese heaks sõbraks ja kaaslaseks. Ise rääkis Sasa, et tal on selline nimi, kuna ta ema on pooleldi kreeklane, see oli esimene lause,
3 aasta tagant käidi Maapäevadel, kus arutati talupoegadega seonduvaid küsimusi. Rootsi rajas Eesti alal oma kohtusüsteemi. Talupoegadega seonduvaid küsimusi arutasid Eestimaal adrakohtunikud ja liivimaal sillakohtunikud. Nad tegelesid enamasti ära põgenenud talupoegadega ja nende karistamisega. Eestimaal olid meeskohtud, liivimaal maakohtud. Raskemaid kuritegusi lahendas Liivimaal õuekohus, Eestimaal Ülekohus. Eesti majanduslik olukrod oli raske. Peale sõda jäid 3/4 taludest tühjaks. Peale sõja lõppu hakati talusid taas asustama. Lõuna eestisse tuli juurde enamasti lätlasi ja poolakaid. Põhja eestisse soomlaso ja rootslasi, ida eestisse venelasi. Kõik nad õppisid ära Eesti keele, võtsod omaks eesti kombed ja enamikest said eestlased. Talupoegade olukord Rootsi aja alguses. Rootsi aja alguses oli talupoegade olukord üsna vilets. Talupojad elasid korstnata suitsusaunades, kuhu talveks toodi ka väiksemad loomad
annaabi.ee 
