sõnavara kohta, seega kasutatakse lihtsustatud keelt arvatavasti ka vanemate kui kolmeaastaste lastega suheldes. Sõna hoidjakeel on tulnud soomekeelsest terminist 1990- ndate paiku selle järgi, et lapsega suhtlevad ka teised peale ema. Autor paigutab lastekeele ja hoidjakeele eraldi kui jagab need ühe registri kaheks alamvariandiks. Krista Kerge on defineerinud ajakirjas ,,Kirjakeel ja igapäevakeel" mõistet register järgmiselt: Register on ühtaegu semantiline ruum ja olukeel, keelendite olukorriti hõlmatuse ja kasutusväärtuse mõõde. ,, Samuti eraldab autor ka hoidjakeele ja lapsele suunatud kõne. Mida on hoidjakeele kohta siiani väidetud Eesti hoidjakeelt on uuritud üsna vähe, küll võib aga leida kirjutisi soome, ungari ja briti autoritelt. J. Mägiste väidab oma artiklis ,,Paar sõna lastekeelest" , et lastekeel ei ole loodud laste eneste vaid pigem hoidjate ja ammede poolt. Reili Argus leiab oma uuringus, et
- Ei saa, sest me ei tea üksikisikute valikute arvu ja nende realiseerimise võimalusi - Jah, saab, kui mõtleme konkreetsete üksikvabaduste rahuldatusest. Mõned piirangud on siiski tõsisemad kui teised. VI Vabaduse väärtus/staatus Milline on vabaduse staatus teiste väärtuste seas (nt tõde, õiglus)? Nozick: Vabadus on tähtsam kui õiglus. Berlin: Ei tasu naiivselt eeldada, et väärtused sobivad omavahel hästi kokku. Vabaduse väärtus võib olla olukorriti erinev: Egiptuse põllumees vajab rõivaid ja ravimeid enne ja rohkem kui isiklikku vabadust. 11. loeng ÕIGLUS I Sissejuhatus Aristotelesest alates eristatakse kaht õigluse liiki: Jaotav e distributiivne e sotsiaalne e majanduslik õiglus. Põhiküsimused: 1)Mis hüvesid tuleks/saaks jagada? 2)Kelle/mille vahel jagada? 3)Mis on „õige“ jaotus? 4)Mis on õigluse staatus?
annaabi.ee 
