kõigest 2200 meest. Läbikukkumise peamiseks põhjuseks olid rahva seas valitsevad meeleolud- sõjatüdimus, puudulik eneseusk (Ei peetud võimalikuks, et Eesti suudaks võidelda Venemaaga), riigikaitse-alased juhtimisvead, enamlikud meeleolud. Sundmobilisatsioon: 1. detsembril käivitati sundmobilisatsioon, sest vabatahtlike värbamine ebaõnnestus. Punaarmee pealetung: Narva lahing, taandumine Viru rindel, olukord Lõunarindel, Tartu langemine, olukorrahinnangud aastavahetusel: Narva lahing, taandumine Viru rindel- Narva alla koondati kõik olemasolevad jõud. Alguspäeval kaitsesid Narva jõe joont veidi üle 1000 eestlase ja ligi 1800 sakslast. Nende vastas valmistusid rünnakuks 7000 punaväelast. 28. novembri varahommik algas Narva rindel ettevalmistava suurtükitulega, millele järgnes pealetung. Suudeti kõik löögid tõrjuda, kuid Saksa väed asusid lahkuma ning Narva-
Nad löödi küll tagasi, kuid sakslased ja eestlased taganesid. Punaarmee jäi pärast Narvat nädalaks passiivseks. Uus pealetung algas 6.dets, kujunedes kiireks ja edukaks. Tahvavägi üritas vastupanu osutada, kuid ikkagi taandus. Üksteise järel langesid Jõhvi, Kunda, Rakvere, Tapa ja Aegviidu. Ka Kesk-Eestis hõivati Avinurme, Rakke, Koeru, Mustvee- Laiuse, Jõgeva, läheneti Põltsamaale ja Paidele. olukord Lõunarindel, Tartu langemine, olukorrahinnangud aastavahetusel.' 25 nov algas pealetung Pihkvale. Alguses saksalased aitasid, kuid lahkusid siis. Põhjakorpus ei saanud üksi hakkama ja jättis ka linna maha Kõige lootusetum olukord oligi Lõuna-Eestis, kus olid peremeheks sakslased. Eesti tsiviil ja sõjaväevõimude mõju oli pea olematu. Viivitus oli tingitud vaid sellest, et sakslased pidid enne enamlasi lahkuma. Võru ja Valga läksid üle ilma vastupanuta, ka mujal oli vastupanu üliväike. Saadi ka Tõrva ja Mõisaküla raudtee.
annaabi.ee 
