Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"olukod" - 5 õppematerjali

Nõukogude lagunemine-Eesti taasiseseisvumine-omariiklus
1
docx

Nõukogude lagunemine, Eesti taasiseseisvumine, omariiklus.

Taastatud iseseisvuspäeval pandi alus kodanike komiteede liikumisele, Eesti Kongressi valimine toimusid 1990 veeb. Esimene kongressi istung 1990 märtsil. Üleminekuperiood, mis pidi lõppema omariikluse taastamisega. Isemajandav Eesti (IME). Perestroikapoliitika oli 1991 end ammendanud. 20 aug. 1991 võttis Ülemnõukogu vastu ,, Otsuse Eesti riiklikust iseseisvusest". Paragrahv 29A OMARIIKLUSE TAASTAMINE: 1990-1991 aastavah. Muutus olukod Baltikumis pinevaks. Moskva surve tugevnes ja Balti riikides tegutsesid streigikomiteed. 13. Jaanuaril, pühp. Vallutasid dessantväelased ja KGB erigrupp Alfa Vilniuse teletorni ja raadio-televisoonihoone. 18. Jaanuar üritasid interrindlased korraldada streiki Eestis ja nõudsid presidendivõimu sisseseadmist. 13 jaanuaril saabus lennukiga Tallinna Boriss Jeltsin. 1991 veebr- märts toimus referendum, kus batli riigid toetasid iseseisvust (Eestis 77,8 %). Eitavalt vastas( 21,4%). 19 aug

Ajalugu → Ajalugu
54 allalaadimist
II Maailmasõda ja Külm sõda
2
docx

II Maailmasõda ja Külm sõda

1. Hitleri võimuletulek. Peale IMS olid Saksamaal karmid võlad, sest pidid maksma Prantsusmaale ja muudele sõja võitnud riikidele tagasi nende sõjakulutused. Saksamaal oli väga kehv olukod. Hitler sai Natsionaalsotsialistlikku Saksa Töölispartei juhiks ja üritas korralada riigpööret, aga ebaõnnestus. Vanglas kirjutas raamatu "Mein Kampf" Kuulutas Saksamaale hiiglasliku tulevikku. Kuna Saksamaal oli vaesus, siis kasutas seda ära ja inimesed liitusid temaga. Sai järjest võimsamaks ja hakkas kasutama terrorit, et saavutada ainuvõimu. 2. Külm sõda Algus: Berliini blokaad (NSVL koostas blokaadi, et Lääne-Saksamaale enam ressursse

Ajalugu → Ajalugu
17 allalaadimist
VANASÕNAD
8
docx

VANASÕNAD

Süda sai täis- VALETAB Hoiab keelt hammaste taga- ON VAIT Paneb pea tööle- HAKKAB MÕTLEMA Hoiab pead käte vahel- ON ÕNNETU Ilus kui ladva õun- KENA VÄLIMUSEGA Magab nagu surnu- SÜGAVAS UNES Nagu viies rattas vankri all- ÜLELIIGNE Teeb tööd kui karu- TÖÖRÜGAJA Punane kukk ktusel- TULEKAHJU Hammust ihuma- TEISE PEALE VIHA KANDMA Vahelt must kass jooksnud- TÜLIS OLEMA Istub kui nõelte otsas- PIINLIK OLUKOD Vesi ahjus- HÄDA KÄES Hambad varna panema- NÄLGIMA Ei püsi pudeliski- PÜSIMATU Sajab nagu oavarrast- PADUVIHM Lehmad kaotasid pead- LEHMAD SATTUSID SEGADUSSE Nina pidi vedama- VALETAMA Kärbseid pähe ajama- TÜHJA JUTTU AJAMA JA SEGAMA Triibulised püksid- ON VITSA SANUD MÕNE PAHATEO PÄRAST Pikad näpud- VARASTAJA Tegi sääred- PÕGENES Hammast ihuma- TEISE PEALE VIHA KANDMA POEB TIIVA ALLA TERITAB KÕRVU KUULAB TEISTE JUTTU PEALT

Eesti keel → Eesti keel
13 allalaadimist
Hollandi etikett
7
docx

Hollandi etikett

teineteise meelejärele on. Kui tuttavatest on saanud sõbrad, anna käesurumise maad hollandi suudlusele: üks musi kummalegi põsele ja kolmaski kauba peale. Hollandlased annavad kätt ja suudlevad nii kohtudes kui ka lahku minnes, kellegi puhul vahet tegemata ja soost hoolimata. Hollandis inimesi tervitades on kasulik hoida kaks rekvisiiti ­ lilled ja kohv. Hollandlased kingivad lilli kõige tühisematel põhjustel. Pärast tervitust on järgmiseks sammuks juua tass kohvi, kui olukod seda vähegi võimaldab. Järjekorrad on Hollandis importkaup, mis on teatava eduga omaks võetud. Hollandlased austavad sügavat privaatsust, eriti rahaasjades ning eeldatakse, et jätate vähemalt meetrise vahe enda ja selle vahele, kes võtab teie ees raha välja. Tihtipeale põrandale tõmmatud joon, millest üle astuda ei tohi. Poodides on järjekorrad märksa abstraktsem mõiste. Sisse astudes jätab hollandlane meelde, kes oli poes enne teda

Muu → Erialareferaat
7 allalaadimist
Kommunikatsioon ja meedia
4
doc

Kommunikatsioon ja meedia

Me ei saa öelda, et raamatukogu on täis infot. See on täis võimalust infot saada, kui me seda loeme. Kui ei, on need lihtsalt esemed. Tavaliselt kahtlustatakse inimesi, kel on palju raamatuid, kas ta neid kõiki ka lugenud on. Pigem tehakse mingit järeldus nende omaniku kohta. Me lahendame küsimusi ja vastame endale- sellega me saame informatsiooni. Selleks, et olla edukas tegutseja inimene on pidevalt huvitatud infomatsiooni piisavusest. nt. Ebameeldiv olukod olla täiesti uues rollis. Tahame sageli,et keegi ennem ütleks, et kes seal on jne. Aga juba kogenuna oleme me ise selle informatsiooni andja. Info valdamine on ressurss, mis on jaotunud ebaühtlaselt. TEATE INFORMATSIOONISISALDUS kõige elementaarsem küsimus on must-valge, kas see või teine.(nt: kas uks läheb lahti lükates v tõmmates). Enamasti on küsimused keerukamad. Siin tuleb suur vahe info sisalduse suhtes lähtudes inimese küsimuse oskusest

Ökoloogia → Ökoloogia
92 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun