mras inimese sotsiaal-poliitilise staatuse, oli nende jukuse erinevus. Demokraatia teostub juriidiliselt sellega, et thistatakse varanduslikud tsensused, mis piirasid oligarhia korral inimeste osavttu poliitilisest elust. Nd, kus neid piiranguid enam ei ole, on kik hiskonnaliikmed vrdsed ja vrdigustatud vimu teostama. Samal ajal ei peeta vajalikuks ksida, kas inimene riigiasju ka tunneb ning poliitilistes ksimustes kompetentne on. Laevavrdpilti kasutades viks seda olukarda nii iseloomustada: laevarool kib siin kest ktte, kellel tuju tuleb, see ta enda ktte haarab, kui enam ei ole tuju, jtab sinnapaika. Keskseteks vrtusteks on demokraatia tingimustes vabadus ja vrdsus. Vabadus thendab antud juhul mittetakistatust oma soovide teoks tegemisel. Igasugune kohustuslikkus, mis viks soovide titmist piirata, on siin halvas kirjas. Samal ajal iseloomustab aga demokraatiat ka harimatus selle sna platonlikus thenduses. Selle tulemusena ei osata siin eristada
poliitilise staatuse, oli nende jõukuse erinevus. Demokraatia teostub juriidiliselt sellega, et tühistatakse varanduslikud tsensused, mis piirasid oligarhia korral inimeste osavõttu poliitilisest elust. Nüüd, kus neid piiranguid enam ei ole, on kõik ühiskonnaliikmed võrdsed ja võrdõigustatud võimu teostama. Samal ajal ei peeta vajalikuks nõuda, et inimene riigiasju ka tunneks ning poliitilistes küsimustes kompetentne oleks. Laevavõrdpilti kasutades võiks seda olukarda nii iseloomustada: laevarool käib siin käest kätte, kellel tuju tuleb, see selle enda kätte haarab, kui enam ei ole tuju, jätab sinnapaika. Keskseteks väärtusteks on demokraatia tingimustes vabadus ja võrdsus. Vabadus tähendab antud juhul mittetakistatust oma 13 Andrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053. soovide teoks tegemisel. See on nn “demokraatlik vabadus”, mitte autarkeia kaudu
annaabi.ee 
