punktis a nimetatakse tuletise f (a) ja argumendi muudu x = x - a korrutist ja t¨ahistatakse dy v~ oi df . Seega definitsiooni kohaselt dy = f (a)x . (3.2) 59 Diferentsiaal s~oltub seega kahest suurusest: punktist a, kus diferentsiaal on arvutatud, ja argumendi muudust x. R~ohutamaks neid s~oltuvusi v~oib kirju- tada dy(a, x). J¨argnevalt arvutame funktsiooni y = x diferentsiaali dx. Kuna (x) = 1, siis rakendades valemit (3.2) funktsiooni y = x jaoks saame dx = x . J¨ arelikult v~ordub argumendi diferentsiaal argumendi muuduga. Olgu y = f (x) j¨allegi suvaline funktsioon. Asendame x-i dx-iga valemis (3.2). Saame v~orduse dy = f (a)dx . (3.3)
Funktsiooni y = f (x) diferentsiaaliks punktis a nimetatakse tuletise f (a) ja argumendi muudu x = x - a korrutist ja t¨ahistatakse dy v~oi df . Seega definitsiooni kohaselt dy = f (a)x . (3.2) 59 Diferentsiaal s~oltub seega kahest suurusest: punktist a, kus diferentsiaal on arvutatud, ja argumendi muudust x. R~ohutamaks neid s~oltuvusi v~oib kirju- tada dy(a, x). J¨argnevalt arvutame funktsiooni y = x diferentsiaali dx. Kuna (x) = 1, siis rakendades valemit (3.2) funktsiooni y = x jaoks saame dx = x . J¨arelikult v~ordub argumendi diferentsiaal argumendi muuduga. Olgu y = f (x) j¨allegi suvaline funktsioon. Asendame x-i dx-iga valemis (3.2). Saame v~orduse dy = f (a)dx . (3.3)
annaabi.ee 
