Sulfaadid- esinevad tihti looduslikus vees ja vähese soolasisaldusega vees Väävelvesinik- annab mäda lõhna ja esineb reostunud pinnavees, põhjustab metalltorudel korrosiooni Lämmastikühendid moodustuvad vees karbamiidi ja valkude lagunemisel, seda on reovees. Raskmetallid- Eestis pole Mürgised orgaanilised ühendid põlevkivikeemia, tööstus, keemiatooted Asula veemajandus Asulate veemajandus koosneb: - elanike olmeveevajadus - farmide loomade jootmiseks, sööda ettevalmistuseks ja loomade hooldamiseks - tehnoloogiline vee vajadus tootmisettevõtetes - aedade, kasvuhoonete ja kultuuride kastmiseks, tänavate hoolduseks - tuletõrjeks Vee tarbimine Ühisveevärk peab tagama kõigi ühisveevärki ühendatud tarbijate veevajaduse 1) Elanike veetarbimine. Määratakse mõõtmise alusel, kui mõõtmisandmed puuduvad lähtutakse elanike arvust ja veetarbimisnormist.
Kmaxh=Amax*Bmax (sõltub elanike arvust asulas.. mida väiksem, seda ebaühtlasem) Amax= 1,2...1,4 Kinnistu veevärk: Kinnistu veevärgi all mõistetakse hoonesisest külma- ja soojaveetorustikku koos toruarmatuuriga, veevarustusseadmeid ja maaalust veetoru kinnistu piires ning sellest väljapoole kuni peakraanini. Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seadus: Asulate veevajadus: (Maa)- asulate veevajadus koosneb järmistest tarbimise liikidest: elanike olmeveevajadus suht stabiilne, ööpäeva lõikes erinev vaid 20%. Ajas vähemuutuv farmide loomade jootmiseks, sööda ettevalmistamiseks ja loomade hooldamiseks suht stabiilne, kuid seal on juures ka majanduslik külg nt kui loomakasvatusel läheb hästi, siis kasvatatakse rohkem loomi ning kui kehvasti, siis tõmmatakse tarbimine kokku tehnoloogiline veevajadus tootmisettevõtetes esiteks töötajatel olmeveevajaduseks
annaabi.ee 
