Talunikud pidid oskama peaaegu kõike teha: õigesti ja tulemusrikkalt maad harida ja loomi kasvatada, valmistada riideid ja jalanõusid, endale elamut ehitada, uudismaad harida ja sageli ka ennast professionaalsete sõdalaste eest kaitsta. Talupoja ühiskonnas oli levinuim töökasvatus töövõtted näidati ette ja nõuti töö tegemist. Lapsi õpetati ja kasvatati nende vahetu lülitamise kaudu põllumajanduslikku tegevusse. Talupoja laste kasvatuses oli d olmeteadmised väga olulised, tuli tunda ja ära kasutada loodusseadusi ja rütme. Sellise kasvatuse tulemusena kasvasid mitmekülgne majapidamise tundja, kes oskas kõiki töid ja ei lootnud kellelegi teisele. Talurahval ei armastanud muutusi, uuendusi ega parandusi, igaüks pidi tegema nii, nagu esivanemad neid õpetanud olid. 6. KESKAEGSED ÜLIKOOLID 11. Sajandi Lääne-Euroopa linnade kiire kasvuga seoses arenes ka majandus ja kultuur.
13 Lapsi õpetati ja kasvatati nende vahetu lülitamise kaudu agraarühiskonna elutegevusse. Lapsi sündis talupoja peredesse palju, kuid kõige raskemad elutingimused võtsid neist suurema osa juba imiku- ja lapseeas. Need lapsed, kes ellu jäid, olid maast madalast kaasatud igapäevase tööprotsessi eelkõige vanemate isikliku eeskuju najal. Töökasvatus oli eriti iseloomulik talupojaühiskonnas. Talupoja lapse kasvatuses olid mitmekülgsed olmeteadmised väga olulised. Sellise kasvatuse käigus kujunes mitmekülgne majapidamise tundja, kes oskas kõiki töid ega lootnud kellelegi teisele. Lastele õpetati looduserütmi. See kuulus sotsiaalse küpsuse teadmiskogemisse. Loodusseaduste tunnetamine süvendas kohusetunnet. Iga viga, iga möödalaskmine tõi endaga kaasa karistuse. Meie esivanemad andsid oma lastele edasi oskuse elada looduserütmides ja elementides,
annaabi.ee 
