Tundumad esindajad kuuluvad Escherichia, Enterobacter, Klebsiella ja Citrobacter perekonda. (Allikas: http://veehygieen.edicypages.com) 2. Millist ohtu võivad esile kutsuda kolilaadsed bakterid? Teatud kolibakteri tüved on põhilised toidumürgistuse põhjustajad. (Allikas: Vikipeedia) 3. Millele viitavad keskkonnas kolilaadsed bakterid? Nende bakterite esinemine viitab olmereostusele. (Allikas: Vikipeedia) 4. Millised piirnormid on kehtestatud kolilaadsetele bakteritele suplusvees? Piirväärtuseks on kehtestatud 1000 PMÜ/100 ml. (Allikas: Riigi Teataja) 5. Millised nõuded on kehtestatud kraaniveele mikroobide üldarvu ja kolibakterite osas? Kolibakterite piirväärtus kraanivees – 0 PMÜ/100 ml ning mikroobide üldarv – 100 PMÜ/100 ml.
süvendamise esimene suur laine oli aastail 19551965. Selle tööga hävitatakse suur osa veekogu elustikust. Uus, aeglaselt taastuv kooslus on esialgu tunduvalt liigivaesem ja harilikult toodab ka vähem biomassi, sest kadunud on veekogu mosaiiksus (süvikud ja kiiremavoolulised koolmekohad) ning lüheneb voolusängi kogupikkus. Tunduvalt halvenevad nii vee- kui ka kaldakooslustes elavate loomade elu- ja varjetingimused. Maaparandustöödega avatakse vooluveed põllumajandus- ja olmereostusele, mis omakorda rikub vee kvaliteeti. Selle tagajärjel muutuvad veeökosüsteemid ka ebapüsivamaks. Saarma kui toitumisahela ühe lõpulüli arvukust vähendavad veel keskkonnamürgid, mis veekogudesse sattunult kuhjuvad toitumisahela eri tasemetel. Põhjamaades ja teistes Euroopa riikides tehtud uurimistöödest selgub, et juba üsna väikesed PCB-, DDT-, elavhõbeda ja raskmetallide kogused kiskjate toidus suurendavad nende suremust ja steriilsust, igal juhul vähendavad viljakust
annaabi.ee 
