Diderot üritas ise draamat kirjutada. 1748. a ,,Suured varandused" teos ilmus anonüümselt Hollandis, süzee traditsiooniliselt galantne ja seotud rokokoo stiiliga. Naerdi olukorra ja konkreetsete isikute üle. Teos keelustati. 1760.a ,,Nunn", kuid teos ilmus alles 1796, pärast Diderot' surma. Jäljendab Voltaire jutustuse laadi, samas sarnaneb varasemate valgustusliku proosa vormidega. Pole loodud kunstlikult mingit fantastilist tausta. See on n-ö olmekirjanduslik romaan, mis läheb vastuollu tema hilisemate seisukohtadega. Olmekirjeldus pole siin eesmärgiks omaette, vaid prantsuse kirjanduses esimesi romaane, kus seda kasutatakse. Teoses teemaks ka vägivaldne otsustamise naise tuleviku eest. Selles vastandatakse loomulikud õigused ja vägivald. Usuvaldkonna kriitika raames osutab ka sellele, mis kloostri seinte vahel tegelikult toimub. Susanne antakse kloostrisse abieluvälise tütrena, kellele ei soovita anta pärandit.
Süzee on traditsiooniliselt galantne ja seotud rokokoo stiiliga. Väöja anti teos Hollandis anonüümselt. Tavalisi olukorrakombeid naerdi välja, ka konkreetseid isikuid. See raamat põletati ära. Järmgmine romaan ,,Nunn". Nende kahe teose vahel on suur vahel, kirjutati 1760a , aga ilmus 1796 aastal- siis kui surnud oli. Jäljendab Voltaire jutustuse laadi. Samas sarnaneb varasemate valgustusliku proosa vormidega. Pole loodud kunstlikult mingit fantastilist tausta. See on nö olmekirjanduslik romaan, mis läheb vastuollu tema hilisemate seisukohtadega. Olmekirjeldus pole siin eesmärgiks omaette, vaid Pr kirjanduses esimesi romaane, kus seda kasutatakse. Juttu on ka naistest ja teos sünkroniseerib ja Rousseau loominguga. Vägivaldne otsustamine naise eest, mis elu ta peab elama (paigutamine kloostrisse). Siin vastandatakse nö loomulikud õigused ja vägivald kui niisugune. Inimese loomulik õigus mitte olla koheldud vägivaldselt. Siin esineb ka programmiline lause: inimene
annaabi.ee 
