Sotsiolingvistika tegeleb ka mitkmekeelse keelekasutusega. Mitmekeelses kogukonnas võivad tekkida uued normid. 14. Teatud sotsiolingvistilsites olukordades tekivad koguni uued keeled. Põhiliselt on kaks liiki: pidzinid ja kreoolid (kreoolkeeled). NB! Kui Balti jaama turul eestlane ja venelane või eestlane ja soomlane püüavad suhelda ja neil on mingi ettekujutus kaasvestleja keelest, ei ole see pidzin ega kreool, nagu tihti ekslikult väidetakse. Olmearusaam ei kehti keeleteaduses! 15. Pidzinid tekkisid koloniaalolukorras (koloniseerijate ja pärismaalaste suhtlus) või kaubanduskeelena (kaubanduspartnerite suhtlus). Ei olnud ühist keelt ega ettekujutust teineteise keelest. Esialgu väga ebastabiilne, kõik tähendused, väljendusviisid jms on kokkulepitavad, minimaalne grammatika. Kitsas kasutussfäär. Sõnavara tuleb enamasti mõnest Euroopa keelest (inglise, prantsuse, hispaania, portugali, mõnikord
Sotsiolingvistika tegeleb ka mitkmekeelse keelekasutusega. Mitmekeelses kogukonnas võivad tekkida uued normid. 14. Teatud sotsiolingvistilsites olukordades tekivad koguni uued keeled. Põhiliselt on kaks liiki: pidzinid ja kreoolid (kreoolkeeled). NB! Kui Balti jaama turul eestlane ja venelane või eestlane ja soomlane püüavad suhelda ja neil on mingi ettekujutus kaasvestleja keelest, ei ole see pidzin ega kreool, nagu tihti ekslikult väidetakse. Olmearusaam ei kehti keeleteaduses! 15. Pidzinid tekkisid koloniaalolukorras (koloniseerijate ja pärismaalaste suhtlus) või kaubanduskeelena (kaubanduspartnerite suhtlus). Ei olnud ühist keelt ega ettekujutust teineteise keelest. Esialgu väga ebastabiilne, kõik tähendused, väljendusviisid jms on kokkulepitavad, minimaalne grammatika. Kitsas kasutussfäär. Sõnavara tuleb enamasti mõnest Euroopa keelest (inglise, prantsuse, hispaania, portugali, mõnikord
annaabi.ee 
