- hommikul püüdis Tigapuu Indreku koha kinni ja uuris talt, miks ta teda eile ei oodanud, Indrek ütles, et ootas, aga tema ei tulnud, tunnistas, et rääkis Maurusele kõik ära, see ajad Tigapuud vihale, pigistas Indreku käsivart, mis peale Indrek talle käega vastu nägu lõi - selle peale sai Indrek ise vastu lõuahaagi, mis peale Indrek omakorda Tigapuule lauaklapiga serviti pähe lõi, Tigapuu langes maha, Indrek arvas, et oli ta tapnud, oli šokis, juhtus kokki herr Ollinoga, kes asja vaatama tuli, kuid selleks ajaks istus juba Tigapuu laua taga ja pühkis näolt verd - sündmusest oli kuulnud ka direktor, kes asja vaatama tuli, Ollino ja Tigapuu valetasid talle, et Indrek ja Tigapuu hullasid ning viimane kukkus peaga vastu lauda, Maurus ei uskunud seda, kutsus Indreku oma kabinetti, teades, et tema on ainukene kes tõtt räägib, Indrek rääkiski kõik Maurusele ära, kuidas asi tegelikult oli, Maurus polnud pahane, hindas Indrekus tema ausust ja mõistis teda
tassid! Neil polnud enam kõrvugi küljes. Või olid veel mõnel?" küsis Ramilda Indrekult. ,,Mõnel oli veel," vastas see. ,,Vaesed kõrvad! Kui mõelda, et..." ,,Kuule, mine juba kord," sundis pr. Malmberg oma õetütart. Aga kui see ukse avas, tulid talle vastu härra Maurus ise ja Ollino. ,,Miks oled sa siin?" küsis direktor tütrelt. ,,See paik siin pole sinule." ,,Ma käisin ainult vaatamas," vastas Ramilda. ,,Kogu põrand on täis!" ,,Aga nüüd mine," käsutas direktor ja astus ühes Ollinoga söögituppa. Kui ta oli hävingu üle vaadanud, naeratas ta rahul olles ja ütles Ollinole ning pr. Malmbergile: ,,Kahju, et kõiki puruks ei peksnud, oleks kõik uued saanud." ,,Ta ehk olekski kõik purustanud, aga Ramilda tuli vahele," seletas pr. Malmberg. ,,Ikka tuleb tema, kus teda tarvis ei ole," lausus direktor niisuguse häälega, nagu oleks tema sõnadel mõni laiem tähendus. Ja Indreku poole pöördudes ütles ta: ,,Kutsuge Jürka, et ta põranda puhtaks teeks."