Postmodernism oli suunatud mitte kõrgseltskonnale vaid tähelepanu keskmes oli väikekodanik, tarbija. Ehitistes hakati jäljendama ravhapärast, ülistati traditsiooilist ja argist, mida põhjendati osalt ka sooviga muuta ajalooliselt kujunenud keskkonda nii vähe kui võimalik. Esimesed ehitised tehti 1970 lõpul ja 1980 alguses. Näiteks J. Okase bensiinijaam Mäöl, J. Olliku Värska mudaravila rekonstruktsioon, V. Künnapu lillekauplus Väike-Karja tänaval Tallinnas on saanud Eesti arhitektuuriajaloo klassikaks. Nendes hoonetes võib hoomata ka abstraktsioonivõimet ja absurdikogemust. Paljud arhitektid käisid sellel ajal läbi muutused, ning seetõttu võib neid aastaid nimetada postmodernismi- või ratsionalismiperioodiks
mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Tarbijalemüügi puhul peab tarbija teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale kahe kuu jooksul pärast seda, kui ta sai mittevastavusest teada. Ostja peab seda järgima, sest see on oluline õiguskaitsevahendite rakendamise seisukohalt RKTKo nr 3-2-1-111-07, p 14 lepingueelsete kohustuste rikkumise selgumine pärast lepingu sõlmimist Asjaolud: Margit Olliku (hageja) hagi AS-i YIT Ehitus (kostja) vastu 176 575 krooni 60 sendi saamiseks. Poolte vahel oli sõlmitud notariaalselt tõestatud müügileping, kus lepiti kokku, et müüdaval korteril on terass ja klaasuks terassile. Õigulik probleem ja Riigikohtu seisukoht: Kas kostja on rikkunud lepingut? VÕS § 14 lg 2 Lepingueelseid läbirääkimisi pidav või muul viisil lepingu sõlmimist