Svipp kargles meie ümber ja klähvis, kui me mängisime. Ma usun, et see meeldis temalegi. Sel õhtul võisime üleval olla täpselt nii kaua kui ise tahtsime. Agda ütles, et kui enne magamaminekut ronid üheksast aiast üle, nopid üheksat sorti lilli ja paned need oma padja alla, siis näed öösel unes seda, kellega abiellud. Britta, Anna ja minu meelest oli naljakas ronida üle üheksa aia, ehkki me olime juba ära otsustanud, kellega me abiellume. Mina abiellun Ollega ja Britta ning Anna Lasse ja Bossega. "Kas sa vahest tahaksid ronida üle üheksa aia?" küsis Lasse Britta käest. "Tee seda ometi! Ja palun, näe unes kedagi teist, mitte mind. Mitte et ma seda lora usuksin, aga vahest see siiski aitab." "Loodame," ütles Bosse. "Jah, loodame tõesti," lisas Olle. Sest poisid on rumalad ega taha meiega abielluda. Agda ütles, et üle aedade tuleb ronida täitsa vaikselt. Kogu selle aja jooksul ei tohtinud naerda ega juttu ajada.
Nad hakkavad liikuma paremale ja mööduvad paljudest ustest, enne kui jõuavad üheni, mille kõrval laua najal tukub keegi valges kitlis noormees. Tütarlaps koputab uksele ja nad sisenevad vastust ootamata. Toas on suur puust voodi, millel lamab keegi meesterahvas. See ongi Olle. Olle nimetab tütarlast Bellaks. Viimane tuletab Ollele meelde, et ta külalist liiga kaua kinni ei peaks, kuna too peab veel lõunasöögile jõudma. Bella lahkub ja Jutustaja jääb Ollega kahekesi. Ta märkab Olle põlenud käsi ja need meenutavad talle kedagi, ent ta ei tea täpselt keda. Üldse on kogu Olle oleks Jutustajale kuidagi tuttavlik. Haige vastas seinal on suur merekaart Stockholmi saarestikuga. Olle räägib Jutustajale ühest nimeta saarest kaardil, millele ta on juurde mõelnud oma loo. Ta räägib, et saarel elavad vaid linnud ja seal on üks kõrge kalju, mida kutsutakse Surnud mehe mäeks. Saart nimetab ta selle ainsate asukate järgi
Nad hakkavad liikuma paremale ja mööduvad paljudest ustest, enne kui jõuavad üheni, mille kõrval laua najal tukub keegi valges kitlis noormees. Tütarlaps koputab uksele ja nad sisenevad vastust ootamata. Toas on suur puust voodi, millel lamab keegi meesterahvas. See ongi Olle. Olle nimetab tütarlast Bellaks. Viimane tuletab Ollele meelde, et ta külalist liiga kaua kinni ei peaks, kuna too peab veel lõunasöögile jõudma. Bella lahkub ja Jutustaja jääb Ollega kahekesi. Ta märkab Olle põlenud käsi ja need meenutavad talle kedagi, ent ta ei tea täpselt keda. Üldse on kogu Olle oleks Jutustajale kuidagi tuttavlik. Haige vastas seinal on suur merekaart Stockholmi saarestikuga. Olle räägib Jutustajale ühest nimeta saarest kaardil, millele ta on juurde mõelnud oma loo. Ta räägib, et saarel elavad vaid linnud ja seal on üks kõrge kalju, mida kutsutakse Surnud mehe mäeks. Saart
annaabi.ee 
