põhiseadusega. Kuigi kohtud saavad hinnata, kas asja lahendamisel kohaldatavad seadused on kooskõlas põhiseadusega, saab ainult Riigikohus tunnistada põhiseaduse mõtte ja sättega vastuolus olevad õigusaktid kehtetuks 10.7.2 Põhiseaduslikkuse järelevalve korraldus Eestis Vastavalt põhiseadusele on Eesti kõrgeim kohus Riigikohus ühtlasi põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Riigikohtu koosseisus on põhiseaduslikkuse järelevalve olleegium. Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium koosneb üheksast Riigikohtu liikmest, kes valitakse Riigikohtu üldkogu poolt. Kohtukolleegiumi esimeheks ja eesistujaks on Riigikohtu esimees, kohtukolleegiumi peab kuuluma vähemalt üks liige nii Riigikohtu tsiviil-, kriminaal- kui ka halduskolleegiumist. Teatud juhtudel lahendab põhiseaduslikkuse järelevalve asju Riigikohtu üldkogu. Vastavalt Riigikohtu reglemendile antakse asi arutamiseks üldkogusse, kui taotlus asja läbivaatamiseks on
mitu tundi talle teenust osutati ning kui suurt tasu ta ühe tunni eest maksis või peab maksma. Juhul kui kostja ei ole nõus hageja esitatud tõenditest nähtuva tasuga, mida hageja peab maksma, peab kostja taotlema VÕS § 139 lg 1 kohaldamist (vt sellega seoses Riigikohtu 13. aprilli 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-11-11, p 16; 13. detsembri 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-11, p 16), kuivõrd valides ebamõistlikult kalli õigusabiteenuse osutaja suurendab hageja enda kahju. olleegium leiab, et ringkonnakohus on valesti kohaldanud VÕS § 128 lg-t 3 leides, et sõiduki ülevaatuse ja vigastuste kindlakstegemisega seotud kulu 38 eurot 50 senti ei ole selle sätte mõttes mõistlikuks kuluks, st tegemist ei ole hüvitatava kahjuga. Sõna ,,mõistlikkus" selles sättes hõlmab kõigepealt kulude vajalikkust, st kas kulutused olid mõistlikult võttes paratamatud. Kulude vajalikkus kõnealuses tähenduses seondub seega põhjusliku
annaabi.ee 
