",,Kas ta on haige?" päris Matilda. ,,Või kiusab teda keegi?"Nüüd pööras Joanna end Adeele poole. ,,Räägi sina," palus ta.,,Miks mina?" Adeele põsed õhetasid ja silmad olid läikimahakanud." Sest esiteks oled sa vanem! Ja pealegi, sina ju nägid sedapealt ja läksid abi kutsuma!",,No olgu." Adeele ohkas ja tema suu tõmbus peenikesekskriipsuks. Hetkeks näis Matildale, et tüdruk hakkab nutma. Adeeleaga raputas üksnes nukralt pead ja tõmbas sügavalt hinge. ,,Sellel Olivial oli noorem õde," alustas ta. ,,Vist umbes seitsme aastane.Ta suri selle suve alguses, umbes kuu aega tagasi." Minule jäi see sellepärast meelde, et see oli üks kurveim koht raamatust. Arvamus Minule meeldis see raamat. See võib olla mõne jaoks liiga ulmeline. Aga see haaras kaasa ja kutsus lugema. AITÄH KUULAMAST!
võitlus jumala vastu jne. Õunapuu esitab siin ju tegelikult sellist tüüpi narratiiviga laiema või Eesti nüüdiskirjandus Janek Kraavi filosoofilisema probleemi aega ja ruumi ei saa inimene nii lihtsalt teiste aegruumide vastu vahetada. Küsimus siin selles, et sellise omaduse kaudu, mis sellel Olivial on, tõstetakse see naine samale tasemele jumalaga ja ta hakkab selle mõttes jumalaga konkureerima. Ta on mässaja selle sama ettekirjutuse vastu, selle sama arusaama vastu, et me oleme kammitsetus sellesse aega ja ruumi. Tema on vaba ta elab ja sureb siis, kui tema tahab. Ta võitleb jumalaga tema oma relvadega. Ka see tekst on väga visuaalne ja fantaasiarikas ning väga täpselt konstrueeritud. Loeng nr 16 (16.04.2008)
annaabi.ee 
