XVII sajandi kahekümnendatel muutus Rubensipintsli tehnika kergemaks, tema maalidesse tulirohkem liikumist. Elu viimasel aastakümnel saavutas Rubens oma maastikes ja mütoloogilistes piltides erilise peensuse. Värvid on kantud lõuendile kergelt ja õhuliselt, väga õrnad, läbipaistvad toonid mõjuvad emailpinnana. Kõige selle juures tuleb rõhutada, st Rubensi stiil ei muutumud nii teravalt nagu paljudel tema kaasaegsetel juba kahekümneviie aastase Rubensi töödes olitema meetod põhijoontes välja kujunenud. Maalides "Risti püstitamine" ja "Ristilt võttmine" Antverpeni katedraalis oli Rubens juba Itaalia mõjudest vabanenud ning esines täiesti küpes meistrina. Rubensi kohta võib öelda, et ta maalis kogu elu ühtainust, suurt ja kõikehõlmavat eepost. Iga tema maal on selle eepose osa, iga figuuri võiks ühelt maalilt teisele üle kanda. Rubens kujutab maailma kahekihilisena: ülemine on taevas
.........................................................14 Rakkude avastamise ajalugu Rakud avatati 1665. aastal, kui inglise füüsik Robert Hooke nägi primitiivse mikroskoobiga korgilõiku vaadeldes, et see koosneb väikestest kambrikestest. Need kambrikesed nimetas ta rakkudeks. Hollandlane Antony van Leeuwenhoek vaatles esmakordselt isetehtud mikroskoobiga rakke nende loomulikus keskkonnas, kirjeldas esmakordselt ainurakseid ja baktereid. Samuti olitema esimene, kes avastas erütrotsüüdid ja spermatosoidid. 1839. aastal tõesasid botaanik Theodor Schwann, zooloog Matthias Jakob Schleiden ja vähemal määral patoanatoom Rudolf Virchow, et kõik elusorganismid koosnevad rakkudest. Seda ideed nimetatakse rakuteooriaks. Varasema ettekujutuse järgi nähti rakke kui organismi "ehituskive", mis lihtsalt kõrvuti asetsedes moodustavadki organismi.