Siis tekitavad pahameelt Euroopa Liidu eeskirjad, mis küll tagavad parema tarbijakaitse, kuid muudavad nii mõnelgi juhul tootmise senisest kallimks. 6 Kuid kui me juba Euroopa Liidus oleme, võiks läheneda sellele optimistlikult. Sest liiduriigina on meil ju ka palju eeliseid. Eelkõige on paranenud julgeolek, sest kuigi Euroopa Liit pole sõjaline organisatsioon , peab enamik teadlasi ebatõenäoliseks, et liit võiks eirata ohtu, kui see mõnda tema liiget ähvardab. Veel on suurenenud Eesti mõju rahvusvahelisele poliitikale ja globaalsetele protsessidele. Paranenud on kaupade ja teenuste väljaveovõimalused. Samuti on osades valdkondades suurenenud töökohtade arv jne. Ka nendest negatiivsetest oludest, mida Euroopa Liit meile kaasa toonud on, võib leida positiivseid külgi. Ja ega kõikide kodanike jaoks ei pruugigi samad asjad heade või halbadena tunduda
-2000.a „Rehepapp“. Sellest hakatakse sealolevat huumorit käsitlema kui „päriskirjandust“. Kivirähi enda jaoks on see raamat kurb ja tume. Äraspidine pilt eestlase ajaloost ja ka olevikust.. rikastumise tahe ja üksteisele käru keeramine. Tegu pole karakteritega (mida muidu arendataks edasi) vaid tüüpidega, eesti rahva seas levinud tüüpidega. Ruumiks on Eesti küla, aeg määratlemata, kuskil 19.saj kanti, kuid pole oluline, tegu on pigem kirjandusliku ruumiga. Oliseks nö tegelaseks on ka ilm, mis on alati vihmane ja sombune november. Tööd ei tehta, selle asemel on varastamine ja kavalus. Pöörab külakujutluse ümber ühesõnaga. Instinktide rahuldamine ei too eluõnne on point. *Peeter Sauter (üks loeng jäi vahele) argisuse idee (kirjeldatakse väga argiseid toiminguid või tegevus leiab aset argises kk ja mingid pühad/ülevad sündmused/meeleolud jm madaldatakse argisuse tasemele. Fragmentaalsed