Tähtsaimad luuletused ,,Küla" ja ,,Priius" (1817-1820) Asus Peterburgi ametnikuna tööle. Aga ta teadis, et on sündinud poeediks. Peterburis suhtles lähedalt tulevaste dekabristidega. ,,Küla" algab väga idüllilise ja ilusa pildiga vene külaelust. Kõik on armas, kena. See pilt on justkui maha kirjutatud 18.saj luulest. Teises salmis tuleb pööre ja Puskin ütleb:"Kuid hirmus pinaja mu mõtteil siiski lasub" (mõtles pärisorjust). Kujutab luultuses, et millises olikorras on tegelikult vene talupoeg. Lõpeb üleskutsega vene tsaar Aleksander esimesele, et see lõpetaks talupoegade orjastamise. ,,Priius" tegemist on oodiga (ülistusluuletusega). Puskin vaatas õhtul aknast välja ja nägi Mihhaili paleed, kus oli tapetud Aleksander I isa Paul I. Mõtted läksid Suurele Prantsuse revolutsioonile. Kirjutab türanniast. Ja kuigi ta mõistab seda hukka, siis samas pole ta ka selle poolt, et rahvas tuleb ja lööb kuningal pea maha.
eelkõige organisatsioonide juhte. 1950. aastate lõpul hakati Eestis kehtiva korraga harjuma. Ühiskond stabiliseerus, lõppesid repressioonid, inimesed hindasid reziimi teatavat pehmendamist ning elatustaseme tõusu. Enamus eestlasi paraku leppis valitseva olukorraga. Julgemad siiski vahetasid keelatud kirjandust, protesteerisid avaliku venestamise vastu, eksponeerisid rahvussümboolikat, levitasid riigivastaseid lendlehti ja osalesid meeleavaldustel. Paremas olikorras oli rahvakultuur. Aktiivselt viljeldi rahvuslikku käsitööd, võimude toetusel korraldati laulu- ja tantsupidusid. Vaatamata usuvastasele propagandale tähistati kogu okupatsiooniperioodil jõulusid. 1960. a. tugevnesid eestlaste kontaktid läänega, kus otsiti vastukaalu nõukogude ideoloogiale. Põhja-Eesti elanikele avas akna maailma Soome televisioon. Eestis hakkasid käima välisturistid ning lojaalsetel kodanikel õnnestus käia välisreisidel
annaabi.ee 
