(I) Roosärg (Scardinius erythrophthalmus) Suurus on tavaliselt 2030 cm (maksimaalselt kuni 50 cm) ja raskus 250300 g (maksimaalselt 23 kg). Keha on suhteliselt kõrge, suu ülaseisune, värvuselt on selg hallikasroheline kuni pruunikasroheline, küljed kuldkollaka läikega, kõhu alune hõbedaselt hele. Uimed on orantsi kuni punaka tooniga. (I) Linask (Tinca tinca)on tavaliselt 2030 cm (maksimaalselt 70 cm), kaal kuni 10 kg. Linaski värvus on tavaliselt metalse läikega oliivrohekas. Nahk on limane ja kaetud väikeste soomustega, suunurkades on kaks väikest poiset. (I) Rünt ehk harilik rünt (Gobio gobio) Rünt on väikekala, kes tavaliselt on kuni 10 cm pikk, harvem kuni 15 cm, kaal kuni 21 g. Keha on sihvakas ja suhteliselt ruljas. Selg on rohekaspruun, küljed hõbedased ja kaetud sinakasmustade täppide või laikudega. Suu on alaseisune ja selle nurkades on poised. (I) Nurg (Blicca bjoerkna) Nurg sarnaneb väliselt latikale. Eristada võib neid silmade järgi, mis
huulehambaid kummalgi pool 3, neist keskmised tavaliselt kolmeosalised, teised kaheosalised. Alahuulehambaid ei esine jõesilmul kunagi. [3, 4, 5, 6] Kudemise ajaks muutuvad silmul hambad nüriks, seljauimed kõrgenevad; emastel moodustub pärakuuim (ilma kõhrest kiirteta), isastel lühike ja tömp genitaalnäsa. Keha muutub neil kudemisajaks umbes 10% lühemaks. [1, 2, 3] Silmad on jõesilmul suuremad kui merisutil. Keha katab ka jõesilmul sile limane nahk. Värvus on seljapoolel tume (oliivrohekas, pronksjas või must), küljed sinakashallid, hõbejad või pronksjad, kõht valge, kollakasvalge, mõnikord ka must, uimed pruunikad. Kevadel tavaliselt muutub värvus vähem läikivaks, tumesiniseks. [1, 2, 3] Jõesilma pikkus keskmiselt on 50 cm ja mass 150 g, eluiga 7 a. Kromosoomide arv 2n = 156. Kudemiseks jõkke rändavate jõesilmude pikkus on 17-49 cm, mass 20-195 g; suuremad isendid esinevad peamiselt lõunapoolsetes jõgedes. Koos tavaliste jõesilmudega
Ründid on keskmiselt 6...11 cm pikad ning kaaluvad 3...21 g. Rünt on levinud üle kogu Eesti. Ta eelistab liivase põhjaga veekogusid. Üldiselt on ta hapnikurikaste jõgede ja järvede asukas, VIIDIKAS. ( keha sale, väike, külgedelt lamenenud) Viidikas on saleda ja külgedelt lamenenud kehaga väike kala, kelle keha katavad hästi läikivad ja kergesti äralangevad soomused, mida vanasti kasutati pärliessentsi valmistamiseks. Viidika selg on tavaliselt oliivrohekas, kuid võib olla isegi leheroheline. Küljed on hõbedased ja kõht kollakas- või piimjasvalge. Ta eelistab küll selgemaveelisi ja mitte väga taimestikurohkeid veekogusid, kuid lepib vabalt ka sogase veega. Viidikas armastab sooja vett . TIPPVIIDIKAS. (külgjoon kahe kitsa tumeda triibu vahel) LATIKAS. Latikas on kõrget kasvu külgedelt lapik kala. Ta on suur ja pikaealine. Rekordsuurused on: kaal 5,5 kg, vanus 32 aastat ja pikkus 82 cm.
annaabi.ee 
