van Goghi enam kunagi. Vincent elas oma viha välja enda peal lõigates ära osa oma vasakust kõrvast. Vincent paranes paar päeva pärast seda haiglas. Peale Kollasesse majja saabumist hakkasid Vincentil hallutsinatsioonihood, mida linnaelanikud tähele pannes avaldasid soovi Vincenti tema elupaigast eemaldada. 1889. aasta mais lahkus Vincent van Gogh Arles'ist ja astus vabatahtlikult psühhiaatriahaiglasse Saint-Rémy's . Ta maalis haigla siseruume ja ilusat maispõldude, viinapuuaedade ja oliivipuudega kaetud ümbritsevat maastikku, mida ta nägi lühikestel järelvalvega jalutuskäikudel. Vincent tundis, et tema lootus paraneda kahanes iga päev. Ta püüdis sellest pääseda maalides. 1890. aasta mais lahkus Vincent haiglast ja läks raviarsti juurde Auvers-sur-Oise'sse, kelle nimi oli Paul Gachet. Vincent van Gogh oli seal lähemal oma vennale Theole, kes oli talle ka seda arsti soovitanud. Vincenti algne mulje Dr. Gachenist oli see, et too on temast vaimselt veel haigem
end sisse Saint-Remy-de-Provence vaimuhaiglasse. 8. mail 1889 suundus ta Saint Paul-de-Mausole haiglasse, kus vend Theo üüris talle kaks väikest trellitud akendega tuba. Ühte neist kasutas kunstnik stuudiona. Oma sealviibimise vältel sai peamiseks joonistusobjektiks kliinik, kus ta viibis, ning selle aed. Samuti oli tal lubatud teha lühikesi jalutuskäike järelvaatajaga, kus ta tutvus küpresside ja oliivipuudega, mis on ühed tema nö firmamärgiks. Oma viibimise lõpul kannatas ta tagasilanguse käes, mis kestis kaks kuud. Sellegipoolest suutis ta selle aja vältel midagi ka maalida. Veebruaris 1890 sai van Gogh omale vennapoja Vincent Willemi, mis pani teda tahtma ennast paremaks muutma. Mais 1890. aastal lahkus van Gogh Saint-Remy kliinikust, et olla lähemal oma raviarstile dr. Paul Gachetile ja samuti ka vend Theole. 22. veebruaril 1890
annaabi.ee 
