aastast korraldati Olümpiamänge kuni 394a P.Kr, mil rooma paavst need kui mittekristlikud ehk paganlikud pühad ära keelas.I Olümpiamängudest 776a E.Kr sai alguse Kreeklaste ajaarvamine ja 4aastast perioodi kahe Olümpia vahel nimetati Olümpiaadiks. Olümpiamängud kestsid 5päeva. Teisel päeval korraldati Zeusi austamise rituaal Zeusi templis. Olümpiamänge peeti nii tähtsaks, et isegi sõjategevus peatati selleks ajaks. Olümpiavõitjat austati nagu kangelast, ta pärjati oliiviokstest pärjaga, kingiti kingitusi, kirjutati luuletusi, loodi mälestussammas, anti eluaegne pension. Võitjate nimed kirjutati ülesse auraamatusse. Võistlemine toimus alasti. Millistel aladel võisteldi? Võistlused algasid sõjavankrite võidukihutamisega, mida tuli teha 12korda ümber väljaku.(4hobust). Ainsa alana võisid kaarikuvõistlust vaadata ka naised, sest võitjaks ei tunnistatud mitte sõjavankri juhti vaid hobuste omanikku ja see võis olla naine
äikesejumalana, Tessaalias viljakusjumalana (sest vihmapilved tulid Põhja-Kreekast, Olümpose kandist), põhjapoolsetel hõimudel pidi ta seostuma indoeuroopliku selge taeva jumala Dyausega. Elises peetud olümpiamängud olid välja arenenud Zeusi kultuspidustustest. Legendi kohaselt algatas mängud Herakles oma isa auks; üks peaalasid, kaarikutel võidusõit oli pühendatud Zeusi pojapoja Pelopsi mälestusele, kes võitis oma tulevast äia Oinomaost kaarikusõidus (vt. nr. 21) Auhind oliiviokstest pärg oli väga ihaldatud. Tegu oli puht meesteüritusega, kus naisi isegi pealtvaatajaiks ei lubatud. Z-le olid pühendet ka Nemea mängud, alates VI saj. igal olümpiaadi 2. ja 4. a. toimunud sportmängud. Zeusi ja Hera auks peeti kevaditi mõlema jumala templeis teatavaid viljakusriitusi. Hera kultus pärineb juba minoilisest perioodist (seostub ähmaselt lehmakultusega vanimast, totemistlikust kihistusest). Alates VI saj-st peeti iga olümpiaadi 2. ja 4
annaabi.ee 
